Underworld: Blood Wars

Ma olin vampiiride armee eliitsõdur.

Surmakülvaja.

Ja ma olin selles väga osav.

Aga mind reedeti.

Viktor, meie juht ja võimsaim vampiir,

polnud päästja, kellena püüdis end näidata.

Ühtäkki said liitlastest vaenlased.

Vampiiride Vanemad, keda olin kaitsnud,

ihkasid mu surma.

Siis leidsin ma Michael Corvini.

Ta polnud ei vampiir ega libahunt - temast sai hübriid.

Me maksime kätte. Tapsime Vanemaid.

Siis muutus aga kõik.

Mind võeti kinni, kui kandsin enda teadmata Michaeli last.

Eve, meie tütar, esimene hübriid, kelle veri võiks lõpetada sõja,

hakkas huvitama nii vampiire kui ka libahunte.

Ma pidin ta ära peitma maailma

ja ka iseenda eest, et minagi ei annaks teda välja.

Ma olin vampiiride armee eliitsõdur.

Ma pidin ta ära peitma maailma eest,

et minagi ei annaks teda välja.

TEISPOOLSUS 5

Ma olen elanud kauem, kui peaks.

Järjekordne noorkuu tuhande aasta jooksul,

ja ma ei tee seda nägemagi.

Mul pole midagi.

Mu kogukonda,

tütart, armsamat - kõik on läinud.

Võimalik, et varsti jõuab lõpule ka minu elu.

Selene tuleb.

Mind jahivad vampiirid ja libahundid.

Ma olen otsekui heidik, paaria.

Tehke ots peale! - Teda on vaja elusana.

Tulistage!

Laske käia. Tulistage!

Sul on maru keeruline silma peal hoida. - Mul pole sind vaja.

Aga aitäh. - Michaeliga oled rääkinud?

Ära jälita mind! - Ma ei jälitagi.

Ma otsin Eve'i.

Mina sul teda küll leida ei aita. - Selene, kuula mind.

Libahundid on liikvel. Aga kõik on teisiti.

Nad tegutsevad sihikindlalt. Neil on uus juht Marius...

Tegin sõjaga lõpu. - Sõda sinuga aga mitte.

Nad võinuks sind tappa, aga pidid kinni võtma.

Sinu tütre veri on hinnaline.

Kui nad ta leiavad ja verd kasutavad, saab Marius piiritu jõu.

Loodetavasti nad siis ei leia teda.

Sa viid sõnumi kohale.

Urata, kui saad aru.

Ütle oma Mariusele, et minu kaudu ta mu tütart ei leia.

Ma ei tea, kus ta on. Ega tahagi teada. - Marius leiab su üles.

Kas sõnum on selge?

Mis see on?

Oled sa seda varem näinud? - Ei, aga peame selle välja võtma.

Lähme.

Braavo-1. Auto läheneb.

Ligipääs lubatud. - Sulgege väravad.

Kontrollime perimeetrit.

Milline au on teid taas kodus tervitada. Semira ootab teid oma eraruumides.

Semira?

Kus Cassius on?

Teid tuleb vastu võtma terve Nõukogu, aga Semira palus üksnes mõnda minutit.

Ja kes teie olete? - Varga, sir.

Püüan meeles pidada.

Ja käituge vastavalt traagilisele...

Jätke meid omavahele.

Kulla Thomas, me pole kohtunud...

kui kaua?

Aastakümneid.

Õnnitlen. Nagu näha, oled nüüd Nõukogus.

Jah, tunnen suurt uhkust.

Kahju, et sinu naasmine pole seotud rõõmsamate asjaoludega.

Lääne kogukond olevat täielikult hävitatud.

Jah, on küll. - Milline õnn, et pääsesid eluga.

Paljudel see ei õnnestunud.

Liiga paljud meie omadest on hukkunud.

Neis urnides on terve Budapesti kogukond.

Tunnen kaasa. - Me oleme sõda kaotamas, Thomas.

Kui miski ei muutu, sureb meie liik 5 aastaga välja.

Kas Cassius on sama meelt?

Libahundid on jõudu kogunud ja kavatsevad meid hävitada.

Ida kogukonda ei ähvarda oht. See on kindlus.

Me pole enam sellised, nagu mäletad. Surmakülvajaid on vähem kui iial enne.

Paistab, et sul on uusi kadette.

Värvatuid. Nad pole valmis ja neid napib, et libahuntide suurrünnakut tagasi lüüa.

Libahundid pole suurrünnakut korraldanud.

Vähemalt mitte koordineeritult. - Varem polnud neil ka Mariust.

Valus on tunnistada, aga esimest korda oma elus

kardan ma meie tuleviku pärast.

Mis sul siis plaanis?

Semira, sul on alati mõni plaan.

Sel sinu väikesel näitemängul on põhjus.

Ma ei oska mõtteid lugeda.

Tule vanale vampiirile vastu ja räägi, miks ta siia kutsuti.

Selene.

Me peame rutem liikuma. - Turvamaju on ka oluliselt lähemal.

Ma ju ütlesin, et need hävitati. Kõik on nüüd teisiti. Lähme.

Sa ju mõistsid ta surma. - Muidugi. Ma jälestan teda.

Ta tappis Viktori. Olin ju asevalitseja. - Kuni ta kohtus Selene'iga.

Sa tahad, et ta jahiks Mariust? - Tahan, et ta õpetaks välja

uusi värvatuid ja et Mariust jahiks sada Surmakülvajat.

Ma ei usu, et ta nõustub. Teda huvitab üksnes tütar.

Eve, hübriid.

Kahjuks on vaene tüdruk pooleldi libahunt.

Vampiirid peavad libahunte alamateks, aga nemad ei pelga areneda.

Meie mandume juba 1500 aastat oma neetud "rassipuhtuse" pärast.

Milline iroonia, et Selene on ilmselt kõige puhtaverelisem.

Kõlakad vastavad siis tõele? Temas on Corvinuse vereliini?

Ta on eriline.

Ta äratas mu poja surnuist ellu.

Tema veri pani Davidi südame uuesti lööma. - Võimatu.

Nägin seda oma silmaga. Ta päästis mu poja elu.

Viktor ja Amelia.

Igavesti kõrvuti.

Mäletan, et Amelia meeldis sulle väga.

Ma palun selles asjas sinu toetust.

Selene ei riski siiatulekuga, kui ta ei saa kutset tervelt Nõukogult.

Ja ma ei saaks sellist asja paluda. Cassius on vanades tavades kinni.

Vaevu talub sedagi, et olen Nõukogus.

Aga praegu on meeleheitlikud ajad, Thomas.

Sestap pead sina veenma Nõukogu, et ta kutsutaks.

Nad saabuvad täna õhtul.

Tähelepanu, koidikuni on 60 sekundit.

Marius, karjajuhid on kohal. Käskisin sind staabipunkris oodata.

Ju purelevad kui penid. Tegelen sellega.

Hästi.

Lao siis plaan lagedale. Eluga!

Pea lõuad, siis näed! - Lase käia.

Võta mõistus pähe! Kuula nüüd.

Me ründame kahelt poolt. Just nii. Siit ja siit. Kupatame nad siis välja.

Kahelt poolt? See ongi su plaan?

Nii ei jõua kuskile. - Ta läheb marru...

Lõuad! - Aitab!

Oled sa ori? - Ei. - Sel juhul ära käitu nii.

Vaadake seda kaarti.

Mida te näete? Libahunte raasukeste nimel kisklemas?

Teate, mida mina näen.

Volhyniat.

Nordgaud.

Thuringiat. Libahuntide võite.

Näen surnud vampiire ja põrmustatud alasid,

aga isekeskis kakeldes ei jõua me kaugele.

Me ei tohi peatuda enne,

kuni nende viimane varjupaik on hävitatud.

Üheskoos oleme tugevad.

Hübriid-tüdruku verega

muutume aga võitmatuks.

Gregor.

Sa naasid üksi.

Meid rünnati ootamatult. - Kus Selene on?

Ta jättis mu ellu. - Miks?

Et tooksin sõnumi.

Ta käskis öelda, et tema tütar on kadunud igavaseks

ja sa ei leia teda iial,

sest isegi Selene ei tea, kus tüdruk on.

Usud sa teda?

Usud sa teda?

Sokutasin tema kaaslasele jälitusseadme.

Seega polegi sa päris võhik.

Ära liiguta.

Mis see on? - Mingisugune kuul.

See uuristab edasi, sa ei jõua tervenedagi.

Iseliikuv. - Seda püüdsingi sulle öelda.

Libahundid on paljugi õppinud.

Ma ei tea, kas jõuan selle eemaldada. - Võiksid mind siis vähemalt rahustadagi.

Püüan sind mitte tappa.

Pean sellega leppima.

Kellele me peame Varjupaika ja armu andma?

Surmakülvaja Selene'ile. - Viktori tapjale?

Ma mäletan hästi, mida ta on teinud. - Häbi, sir.

Ma ei taha tema nime enam kuuldagi.

Cassius, ka mina olen sama marus.

Mis sul ometi arus on?

Kui me ei tegutse otsustavalt, koputab sõda kahe nädala pärast väravale.

Ja sinna see ka jääb.

Ükski libahundikari ei julge meid rünnata. Meie kaitse hävitaks nad.

Tavaline kari ehk mitte, aga Marius on kogunud võimsama armee...

Alusetu liialdus.

Te vajate Selene'i.

Tema oskusi, juhtimiskogemust ja sügavaid teadmisi libahuntidest.

Ja võitluses pole talle vastast.

Tõsi. Ta on meie parim Surmakülvaja. - Aga ta tappis ühe omadest.

Mitte üksnes kõige tugevama ja austusväärsema Vanema,

vaid oma kaitsja, kes armastas teda kui lihast tütart.

Selene'i ei saa usaldada.

Teda on hukka mõistetud. Ehk saab talle ka lunastust pakkuda.

Kahjuks pean Thomasega nõustuma.

Keegi pole end lahingus sedasi tõestanud.

Võitluses Mariusega oleks ta hindamatu.

Ehk saaks temast isegi võtmeisik, kes kindlustaks võidu.

Kui Selene õnnestub leida, ja ta julgeb tulla

meie kalli kogukonna territooriumile...

Sina, Semira, pead teda isiklikult ohjes hoidma.

Mõistagi.

Sissetungija. Sissetungija.

Kes sind saatis?

Viska maha.

Kuidas te meid leidsite?

Turvamaju on üksnes käputäis. Libahundid tegid asja lihtsaks.

Ida kogukonna Nõukogu saatis sinu järele.