300: Rise of an Empire

Oraakli sõnad on meile hoiatuseks.

Ettekuulutus.

"Sparta langeb."

"Terve Kreeka langeb."

Pärslased põletavad Ateena tuhaks.

Ateena on kivist, puidust, riidest ja tolmust.

Ja tuul pühib ta ära nagu tolmu.

Vaid ateenlased jäävad.

Maailma saatus sõltub nendest.

Vaid ateenlased jäävad.

Ainult puitlaevad võivad neid päästa.

Puitlaevad

ja kangelaste vere hiidlaine.

300: IMPEERIUMI SÜND

Leonidas, minu abikaasa.

Leonidas, teie kuningas.

Leonidas ja vaprad 300 on surnud.

Kreeka vabadel meestel ja naistel ei lasu spartalase kauni surma nõuet.

Sõda pole nende armastus.

Aga ta andis nende eest oma elu.

Kreekale antud lubaduse pärast.

Vaenlased võitlesid meile sõjas vabaduse.

Kuningas Dareios tuli meie maad võtma.

10 aastat tagasi, kui olite veel noored,

enne kui see sõda tegi lastest mehed...

See sõda algas 10 aastat tagasi nii,

nagu algavad kõik sõjad.

Rahulolematusega.

Maraton.

Pärsia kuningas Dareios,

keda ärritas mõte kreeklaste vabadusest, tuli Kreekasse meid alistama.

Ta randus Maratoni rannikul kreeklastest kolm korda

suurema väega.

Koidikul tegid ateenlased mõeldamatut.

Nad ründasid.

Nad ründasid väsinud pärslasi, kui need laevadelt lahkusid,

olles veetnud kuu merel.

Nad ründasid enne, kui pärslased jõudsid laagri püsti panna.

Milline hull küll otsustas rünnata?

Vähetuntud Ateena sõdalane.

Mehed kutsusid teda Themistokleseks.

Ta üllatas pärslasi välkrünnakuga.

Kõik mõtted hiilgusest on pühitud.

Tuhanded on surnud. Sajad nende endi seast.

Kõike seda vaba Kreeka nimel,

katsena saavutada demokraatiat.

On see mõte seda väärt?

Väärt kogu seda ohverdust?

Ta jättis selle Dareiose otsustada.

Keset kaost tekkis üks hetk.

Themistokles kasutas seda ära.

See hetk kajab veel sajandeid.

Sel hetkel sai lihtsast sõdurist

Ateena poliitika tipp.

Ei!

See hetk tegi Themistoklesest legendi.

Kuigi teda ülistati tehtu eest,

teadis ta südames, et oli teinud vea.

Dareiose poja Xerxese silmis oli saatuse helk.

Ta teadis, et oleks pidanud poisi tapma.

See viga jäi teda kummitama.

Nii et Themistokles ise raputas Pärsia impeeriumit

ja pani aluse jõule, mis tõi Kreeka südamesse tule.

Kui hea kuningas oli surivoodil, kutsuti tähtsaimad tema kõrvale.

Neist kõigist vägevaim oli komandör Artemisia.

Tema raevukust ületas vaid ta ilu.

Ilule oli võrdne vaid truudus kuningale.

Dareios eelistas Artemisiat teistele, sest tema oli toonud võite.

Tema oli

täiuslik sõdalane,

Xerxeses sellist jõudu polnud.

Sa oled armas, mu laps.

Mu armas...

laps.

Isa.

Xerxes.

Ära korda isa viga.

Jäta nurjatud kreeklased rahule.

Neist on üle vaid jumalad.

Ainult jumalad.

Xerxes leinas seitse päeva, lein halvas ta.

Kaheksandal päeval sosistas Artemisia talle hullutavaid sõnu.

Su isa sõnad polnud hoiatuseks,

need olid väljakutse.

Ainult jumalad on neist üle?

Sinust saab jumaluskuningas.

Artemisia ajas kokku preestrid ja sortsid impeeriumi igast otsast.

Noor kuningas mässiti marli sisse, mis kastetud iidsetesse nõiajookidesse.

Ta saadeti kõrbesse uitama,

kuni deliiriumi ja janu küüsis jõudis ta eraku koopasse.

Xerxes möödus õõnsatest hingedest, kelle elajalikud omanikud

peituvad inimhinge soppides.

Selle pimeduse küüsis andis ta end täielikult

nii perversse kurjuse küüsi, et kui ta välja tuli,

polnud Xerxeses enam inimkübetki.

Ta silmad hõõgusid kui söed.

Ta oli puhas ja sile.

Ta tõusis taas jumalana.

Artemisia ei usaldanud kedagi.

Nii et öö varjus tappis ta Xerxese liitlased.

Need, keda ta usaldas,

need, kes ta kasvatasid,

need, kellelt ta oli küsinud nõu,

said kõik tunda naise raevu.

Kui jumaluskuningas seisis rahva ees,

vaatas Artemisia, kuidas ta plaan toimis.

Hiilguse nimel,

kättemaksu nimel...

...sõda!

...sõda!

Sõda tuleb Kreekasse,

miljonipealise väe õlul.

Peaks olema vaid formaalsus

Maratoni kangelasele alustatu lõpule viia.

Palun!

Me peame üritama Xerxest veenda!

Argpüks! - Ateena on argpükside linn!

Vait! - Ole ise!

Tapan su! - Kuradile spartalased! Kuradile need poistemeelad lihamäed!

Vaikust! - Vaikust, kangelase nimel!

See on demokraatia, mitte mürgel.

Vaikust! Themistokles kõneleb!

Pärsia ründab põhjast ja lõunast.

Peaksime rahu teemal kõnelema. - Jah, peame arutama.

Arutada türannidega?

Millal on sellest kasu olnud?

Õigus. Peame ühinema.

Kaasmaalased, me saame tulevikku hinnata

minevikus kogetu põhjal.

Paljud teist olid Maratonis,

te kogesite lahingu raevukust,

teie teate rahu hinda.

Ärge laske end petta.

Dareiose poeg Xerxes on kui hunt meie uksel.

Siin ja praegu

peame me valima.

Kas me võitleme Kreeka eest või ei?

Argos, Korintos,

Megara, Ateena.

Isegi Sparta ei saa üksi Pärsia vastu.

Peame püsima kui üks riik.

Muidu hävime oma huvide küüsis.

Saatke laevad Kreekat kaitsma.

Ta vajab enamat kui laevu. Ta tahab ka meie laste abi.

Ja mis saab Spartast?

Saatke kõik laevad mis meil on Euboia põhjarannikule.

Ma lähen ise ja küsin vägevate spartalaste abi.

Käskjalg pole Spartast tagasi tulnud.

Kuningas Leonidas võis pakkumisest solvuda.

Äkki ma peaks ise Spartasse minema ja selle maha põletama.

Ära unusta, kui kuningat armastatakse nagu mind,

on paljugi võimalik.

Oleks rumalus mu jumalikkusele vastu hakata.

Ateena püüab luua liitu. See ei tähenda muud kui laevu.

Kui meri on ületatud, vallutan maa.

Tuletan Kreeka argpüksidele meelde, et me pole nende jultumust unustanud.

Andke hobustele vett ja puhkust.

Lähen üksi edasi.

Spartalased pole seltsivad.

Spartalased. - Themistokles.

Sa vana madu.

Mis sind nii kaugele toob? - Tulin Leonidast hoiatama,

et pärslased on teel. - Jäid hiljaks.

Pärsia käskjalg juba esitas Leonidasele oma tingimused.

Nad pakkusid maad ja vett.

Spartalased!

Jätke see endale meelde.

Spartalaste helgeim hetk,

tema suurim ja hinnatuim saavutus,

on see hetk, kui ta on võidelnud viimseni

Sparta säilimise eest

ja lamab surnult lahinguväljal,

võidukalt.

Aga nüüd. Kes on valmis surema kuninga kõrval?

Themistokles.

Sa tulid kaugele kiimlema, vaadates tõelisi mehi treenimas.

Kuninganna Gorgo.

Kas nende siht ei peaks olema elu kuninga kõrval?

Koidab uus aeg, Gorgo.

Varsti tekib ülestõus müstika ja türannia vastu.

See kõlab ähvardusena. - Ei.

See on võimalus liituda vaba Kreekaga ja seista türanni vastu,

kui te juba Xerxesega mestis pole.

Me ei jõudnud kokkuleppele.

Käskjalg oli...

Jõhker ja ebaviisakas.

Ta ei mõistnud, et ähvardused, mis mõjusid mujal, ei mõju siin.

Siin on sündinud parimad sõdalased.

Nende kuningas sureks nende eest.

Xerxese käskjalg ei mõistnud, et see pole tavaline Kreeka linn.

See on Sparta.

Nii et talle oli selge: Sparta ei alistu?

See oli selge.

Leonidas arutab oraakliga sõjaplaani.

Meid segab vaid Carnea festival. Oraakel peab sõda pooldama.

Siis on mu ajastus ideaalne.

Juhatan ühtse Kreeka laevastikku.

Vajan Sparta tuge. Anna mulle oma laevad.

Xerxes kahetseb, et mere ületas.

Sa ei saa Sparta laevu. Ühtne Kreeka ei huvita meid.