Europe at Sea

2017. aastal oli maailm muutlikum kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda.

Strateegiline pilt on tundmatuseni muutunud.

Ohud on muutunud keerulisemaks,

eraldusjoon sõja ja rahu vahel ähmasemaks.

Kogu maailmas on miljonid inimesed elu eest põgenemas

kõige suuremas rahvaste rändamises, mida inimkond on kunagi näinud.

Heidetud navigatsiooni- kaartideta tohutule ulgumerele,

võime väriseda uppumishirmust...

Jätku lootus nii mineviku kui ka tuleviku terviklusele see,

kes astub vedela modernsuse maailma.

ZYGMUNT BAUMAN, Globaliseerumine: inimtagajärjed

Me oleme astunud vedela modernsuse perioodi,

kus ainus jäävus on pidev muutumine.

Seesama mõiste määrab ka uue rahvusvahelise ebakindluse.

Olgu tegemist terrorismi, migratsiooni, kriiside, kübersõja

või kliimamuutusega, sise- ja välis- ohtudel ei saa enam selget vahet teha.

Selles uues maailmakorratuses peab muutuma voolavamaks ka Euroopa Liit.

See on Federica Mogherini väljakutse.

Euroopa Liidu peadiplomaadina

peab ta välja töötama täiesti uue plaani, globaalse strateegia.

Probleem on selles, et vähesed on sellest kuulnud.

Tal on tugevaid liitlasi, kuid ka palju vaenlasi -

nii väljaspool kui ka tema enda laeval.

Kas tal õnnestub tüürida Euroopa turvalisemale kursile?

Mogherini juhib Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat.

Ta esindab maailma suurimas majandusblokis 500 miljonit kodanikku.

Ta on Euroopa Kaitseagentuuri juht.

See on justkui pusle. Me peame rääkima inimestele tõtt.

Meie aja tõde on selline: kas te tõesti usute,

et mõnel Euroopa üksikriigil, kõige väiksemast kõige suuremani,

on suurust ja väge globaalsel merel oma kodanike jaoks midagi muuta?

Ükski teie riik ei ole tänases maailmas üksi piisavalt suur.

Süüria ja Venemaa pommirünnakud mässuliste valduses Aleppole

on laastanud terved naabruskonnad, koolid ja haiglad,

haavates ja tappes arvukalt tsiviil- elanikke, kellest paljud on lapsed.

Liibüas valitseb endiselt kaos.

Rekordarv inimesi püüab lahkuda,

võttes ette surmava merereisi Euroopasse.

UNICEF-i väitel kannatavad naised ja lapsed seksuaalse vägivalla all,

kui nad püüavad Vahemerd ületada.

Aafrikas on sajandi keskel ette näha rohkem elanikke kui Hiinas või Indias.

Venemaa sissetung Ukrainasse...

Sel aastal saavad meie tuumajõud

rohkem kui 40 mandrite- vahelist ballistilist raketti.

Vastusena Venemaa agressiivsusele

on paigutatud Leedusse NATO pataljon sakslaste juhtimisel.

Me ei saa jätkata maailma politseinikuna.

Kolmas suur rünnak kolme kuu jooksul.

Ühendkuningriik on endiselt šokis.

Türgi kõige mõjukam poliitiline figuur...

President Recep Tayyip Erdogan kutsus kodanikke üles tänavatele tulema.

Põhja-Korea tulistas põhja pool pealinna välja ballistilise katseraketi.

Eurooplased peavad omaenda kaitse eest ise vastutama.

Võib olla tugev ja inimlik.

See on poliitilise tahte küsimus.

EUROOPA TORMISEL MEREL

Euroopa Majandusühendusele aluse pannud Rooma lepingu 60. aastapäev

Rooma, Itaalia, 25. märts 2017

Euroopa integratsiooni- projekt sai äsja 60-aastaseks.

60 aastat stabiilsust on uinutanud eurooplased

pidama julgeolekut enesestmõistetavaks.

Nüüd on nad aegamisi ärkamas uutele, omavahel seotud ohtudele.

Enamik kodanikke soovib, et Euroopa teeks nende kaitseks rohkem,

kuid sama ebakindlustunne tõukab neid natsionalistide

ja immigratsioonivastaste parteide lihtsate lahenduste poole.

Ent piiride ja meelte sulgemine ei muuda olusid turvalisemaks.

Uus suur pilt on keeruline pusle

ja Mogherini ülesanne püüda seda lahendada.

Mäletan 1989. aastat... käisin siis veel koolis.

Tunnetasin ajastu muutumist - seda, et väljume külmast sõjast

ja siseneme millessegi, millest lootsime kujunevat uut maailmakorda,

mille sisuks on rahu, koostöö ja ühine elu.

Ideoloogiad olid muutumas ning näis, et õhus on uued võimalused.

Euroopa oli selle kõige keskmes.

Praegu seisame hoopis millegi muu lävel.

Tänapäeva Euroopat näib ümbritsevat otsekui tulering.

Idas kaks üha autoritaarsemat ja vaenulikumat riiki - Venemaa ja Türgi.

Konfliktid Ida-Euroopas, rahutused Balkanil.

Lõunas on Vahemere piirkond regionaalsete segaduste epitsenter:

sõjad, terrorism, kliimamuutus, vaesus,

mis kõik toidavad põgenike massilist voogu Euroopasse.

Kas eurooplased suudavad need probleemid lahendada?

Kui Euroopa soovib julgeolekut,

tuleb mõelda keskendunumalt ja jõulisemalt.

Tuleb olla valmis käiste kollektiivseks üleskäärimiseks

ja käte määrimiseks otsese sekkumisega piirkondades,

kust julgeolekuväljakutsed võivad vastasel juhul Euroopasse liikuda.

NIGEL INKSTER, MI6 operatsioonide ja luuredirektor, 2004-2006

See on väljakutse, sest Euroopa liikmesriikidel pole üksmeelt,

millise rolli peaks EL geopoliitiliselt võtma.

Kas me peaksime olema pelgalt konfliktide vastuvõtjad

või tuleks aktiivselt tegutseda?

SOPHIA BESCH, Euroopa Reformikeskuse teadur

Mogherini on püüdnud sellega viimastel aastatel tegelda.

Globaalne strateegia, mille kallal Federica Mogherini on töötanud

ja mis on saanud EL-i kõigi liikmesriikide nõusoleku,

on suurepärane võimalus, kuid seda tuleb ka kasutada.

See hõlmab erinevaid elemente: julgeolekupoliitikat,

kriisiennetust, tsiviiltegevust, arengukoostööd, kaubandust

ja ka kaitseaspekti.

MICHAEL ROTH, Saksamaa Euroopa asjade riigiminister

Ainult kõike kokku võttes võib globaalne strateegia edule viia.

Brüssel, Belgia, 30. august 2014

Uueks välispoliitika juhiks on valitud Itaalia välisminister Mogherini.

Räägitakse, et EL-i välisasjade uueks näoks saab Mogherini.

Federica Mogherini võtab üle välis- poliitika kõrge esindaja rolli

ja me oleme selle otsusega nõus.

Ta on noor, kuid tal on juba kogemusi.

Ta on oma kodumaa välisminister ja tegeleb nüüd kahjuks sama kriisiga,

millega me kogu maailmas silmitsi seisame.

Kas Federica Mogherini on õige inimene Euroopa diplomaatiat juhtima?

Minu meelest on veider,

et ma olen kõigist Euroopa Komisjoni volinikest kõige noorem. Ma olen 43.

Lihtsalt noorus poleks probleem, kuid olla noor naine - see on liig.

EL on otsustanud, et ei pane ametisse mõjukaid või väga mõjukaid inimesi.

Sel on oma eesmärk. Nii saab nende mõju kontrolli all hoida.

Mina olin samuti šokeeritud, kui kahe aasta eest siia tulles nägin,

et immigratsioon, nagu ka julgeolek ja kaitse,

ei ole Euroopa välispoliitikas kesksel kohal.

Minu meelest on need kaks põhimõttelist katsepolügooni.

Euroopa Liidul oli 2003. aastal julgeolekustrateegia,

kuid siis oli maailm sootuks erinev.

Euroopa viimase strateegia seadis 14 aastat tagasi kokku Xavier Solana.

Tol ajal eeldati, et 500 miljonit eurooplast võivad

300 miljonile ameeriklasele igavesti loota.

Sestpeale on tehtud Iraagis, Afganistanis, Liibüas

ja kõige traagilisemal kombel Süürias katastroofilisi vigu.

Kohe ametisse asudes mõistsin, et meil on tarvis ühiselt mõelda.

Esimest korda on globaalse strateegia eesmärk

muuta EL kaitse alal iseseisvaks jõuks ning arendada omaenda võimekust.

Euroopa projekti suurim väljakutse seisneb praegu selles,

kuidas eurooplased end maailmas tajuvad.

Praegu määravad vaenlased meie vajadusi:

võitlus terrorismi ja kliima- muutusega, majandushuvide kaitse.

Kui Põhja-Korea valmistub Aasias tuumarünnakuks,

SYLVIE GOULARD, Prantsuse kaitseminister, 2017

kui Euroopa linnades on võimsaid terrorirünnakuid,

vajame tugevamat Euroopat, mis oleks Hiina, USA

või teiste riikidega võrdväärne.

Oleks vaja kedagi lugupeetud peaministri või presidendi staatuses,

et oleks lootust Euroopa riigipead ühise mütsi alla tuua

ja tegutseda õigel ajal.

See on poliitiline võitlus ja ma pean seda iga päev.

Välispoliitika kõrge esindaja on dilemma ees,

kuna Euroopa rahvad pole mõistnud, et on vaja ühiseid lahendusi.

Lord GEORGE ROBERTSON, NATO peasekretär, 1999-2004

Mogherinil on õigus, kui ta ütleb, et me peame mõtlema strateegiale,

HUBERT VEDRINE, Prantsuse välisminister, 1997-2002

aga ta kõneleb maadele, kus ei mõelda enam strateegiale ega saatusele.

See on suur dilemma kõigile, kes soovivad 28 trotslikule,

ennast maksma panevale rahvus- riigile kõikehõlmavat välispoliitikat.

VÄLJARÄNDAMINE

Mul on hästi meeles aeg kuu enne Brüsselisse saabumist.

Ma mäletan hästi 3. oktoobrit 2014. Ma olin siis Itaalia minister,

kuid teadsin juba, et lähen kuu aja pärast Brüsselisse.

See oli Lampedusa tragöödia esimene aastapäev.

Lampedusa tragöödia jäi meelde,

kuigi sellele oli eelnenud suuri ja väikesi tragöödiaid.

Jaanuarist 2011 kuni augustini 2017

on Vahemerel registreeritud 17 000 migrandi hukkumine

Uks Euroopasse - tundmatute ohvrite memoriaal, Lampedusa, Itaalia

Ma otsustasin võtta Brüsselisse kaasa teadmised,

mida ma olin Lampedusas kuulnud.

Me oleme praegu pideva välis- ja sisekriisi seisundis.

Me võime mitte midagi teha ja jääda ümberkaudse kriisi pealtvaatajaks

või kasutada kriisi ära võimalusena muutuda.

Just seda ma tahangi teha.

EUNAVFOR MED - operatsioon Sophia, algatanud 2015 Federica Mogherini

25 riiki ühinesid EL-i esimeseks meremissiooniks

Vahemere kesk- ja lõunaosas

- 463 smugeldajate paati neutraliseeritud - 110 inimkaubitsejat vahistatud

ÜRO relvaembargo kehtestatud

- 136 Liibüa ranniku- valvurit välja õpetatud

40 000 elu päästetud

Operatsioon Sophia oli tähtis samm

Euroopa ühtsuse saavutamisel meie välismigratsiooni poliitikas,

sest võitlus inimkaubitsejate vastu ja kuritegelike võrgustike lammutamine

on kogu Euroopa ühistes huvides.

Vahemeri on nüüd EL-ile põhimõttelise tähtsusega.

Varem turvas seda USA laevastik,

kuid nüüd on nad nihutanud oma raskuskeskme Tartusile Süürias.

Viitseadmiral ENRICO CREDENDINO, operatsiooni Sophia komandör

Tartusis on suur Venemaa laevastik, Vahemerel sageli Hiina laevastik.

Seepärast on selge, et see on nüüd Mare Nostrum, EL-i, Euroopa meri.

Seega on selge, et seda merd peaks turvama kogu Euroopa.

Teises paadis oli palju lapsi, 8-9 last alla aasta vanad.

Seda oli väga raske näha, sest lapsed olid hirmunud.

Ma võtsin ühe lapse sülle ja laulsin talle laulu,

mida ema oli mulle laulnud: "Väike täht, miks vilgud sa.

Operatsiooni Sophia meditsiinitöötaja

Beebi vaatas mind ja naeratas. See oli hea tunne.

See on kõige tähtsam asi. See on inimelude päästmine.

Operatsioon sai nimeks Sophia ühe lapse pärast, kes meie laeval sündis.

Ma keeldun uskumast, et migrante meelitab nende elude päästmine.

See ei ole tõmbefaktor. Elude päästmine on kohustus.

Ma ütlen emana,

et kui ema läheb väikeste lastega paadis tormisele merele,

riskib ta enda ja nende eluga. See on tõrjefaktor.

Ent kui sa põgened meeleheite eest, oled valmis kõigega riskima,

sealhulgas oma laste eluga.