Surviving Ohio State

Ohios üles kasvades tahavad kõik Buckeyeks saada.

Ohio State'i identiteet on

võitmine,

asi keerleb selle ümber.

Ohio State'i spordiosakonna mõju osas

ei saa liialdada.

Tundsime selle üle uhkust.

O-h! - I-o!

O-h! - I-o!

O-h! - I-o!

See oli ja on siiani

üks kõige paremini varustatutest, paremini rahastatutest

ja uhkeimatest spordiosakondadest

terves riigis.

See on ülikoolispordi kuldstandard.

Kui oled Ohio State'is Buckeye sportlane, oled sa superkangelane.

Olin nii uhke, et olin Buckeye.

See oli väga, väga suur asi.

Olime Ohio State sportlased.

Asi selle ümber keerleski.

See ülikool OSU oli meie veres.

Buckeyed olid religiooniks.

Uskusime Ohio State'i ülikooli.

Uskusime punasesse ja halli.

Kuniks saime tõest teada.

OHIO STATE'I ÜLIKOOL COLUMBUS, OHIO

VAIKUST!

Väited seksuaalse väärkäitumise

kohta 40 aasta vältel Ohio State'i ülikoolis.

Ohio State'i Buckeye meeskonna endine treener

on uurimise all.

Treener dr Richard Strauss.

Täna eetris ohver, kelle sõnul

uurimine temast alguse sai.

Ta räägib neist süüdistustest lähemalt.

Kui hakkasin lugu 2018. aastal kajastama,

keskendus see ühele mehele,

Ohio State'i ülikooli maadlejale,

kes väitis, et teda on meeskonna arst väärkohelnud.

Minu esimeseks reaktsiooniks oli,

et kas see saab tõsi olla? Huvitav, kas see on tõsi.

See väide oli väga tõsine,

et ülikooli arst

seksuaalselt väärkohtles mitte ainult teda, vaid ka teisi sportlasi,

ja et see oli kestnud aastakümneid.

Siis hakkasid ka teised sõna võtma.

Järjekordne Ohio State'i õpilane...

Veel kaks endist Buckeye' maadlejat...

Veel ohvreid väidetavate süüdistustega...

Siis sai mulle järsku selgeks.

Uued detailid

väidetava seksuaalse väärkäitumise kohta

OSU maadlusmeeskonna arsti poolt.

Kes oli süüdistatav arst?

Mul oli raskusi tema kohta info leidmisega.

On väga keeruline leida pilti

sellest dr Richard Straussist.

Ülikoolil endal ei ole sellest mehest

palju pilte.

Ta on justkui enigma.

Väga veider.

Sellest jäi planeeritud mulje

ja see tegi väga murelikuks.

OHIO STATE'I ÜLIKOOL

Oleme alati olnud uhkusega Buckeye perekond.

Kui oma 18-aastase poja

OSU ühikasse viisin,

oli ta esimene, kes pesast lahkus.

Nutsin, kui ühikast lahkusin.

Aga mõtlesin, et vähemalt on ta heades kätes.

"Ta on Ohio State'i ülikoolis."

Paljud mehed viidi sinna.

Tahan teada, miks nendega nii juhtus.

Kuidas lasti seksuaalkurjategijal linnakus

20 aastat eksisteerida.

Kuidas see juhtus?

Kui skandaal päevavalgele tuli,

oli mu esimeseks mõtteks,

et kas tahan sellesse süveneda.

Ma polnud selleks

veel valmis.

Jätsin selle sinnapaika.

Olen õpetaja ja ühel päeval

istusin õpetajatetoas

ning kuulsin teisi sellest rääkimas.

Ja...

Üks vanematest meesõpetajatest ütles:

"Mina seda ei usu.

"Kui ma seal oleks olnud ja see

"minuga oleks juhtunud...

"Oleks ma talle peksa andnud."

Mõtlesin,

et tal pole aimugi, millest ta räägib.

Järgmine mõte oli,

et pean sellest siiski rääkima. Persse. Hakkab pihta.

Buckeyede jaoks Dan Ritchie.

Püsi seal!

Hoia jalast!

Hoia jalast!

Alustasin maadlusega, sest mu isa arvas,

et see võiks mulle sobida.

Saaksin tugevamaks

ja heasse vormi.

Tol ajal olin ma õbluke laps.

Maadlemises oli midagi.

Kasvasin koos sellega.

See sai osaks minust.

See oli üpris hämmastav.

Mulle meeldis sellega tegeleda, ainult endast sõltuda.

Teadsin, et kui pingutan ja võidan,

on see tänu minu pingutustele.

Pingutasin tõesti.

Ja võitsin.

Mu keskkooli treener näitas mulle hooaja alguses

edetabelit ja ütles:

"Sa oled terves osariigis esimesel kohal."

Ma ei suutnud seda uskuda.

Minu jaoks oli see imeline.

Ritchies kaheldi seepärast, et ta tuli väiksemast koolis,

aga sellele vaatamata

on ta terve aasta domineerinud.

Olin terve

hooaja alistamatu ja võitsin osariigi turniiri.

1988. aasta osariigi tšempion on

75 kg kaaluv Dan Ritchie.

Dan Ritchie!

Niimoodi sain

Ohio State'i stipendiumi.

OHIO STATE'I ÜLIKOOL

Kui sinna jõudsin, oli aasta 1988.

Minu kodulinnas

elas 32 tuhat inimest.

Ohio State'is oli

50 tuhat õpilast. See ei mahtunud mulle pähe.

Mõtlesin, et maadlejate seas

leian omale sõpru, kellega aega veeta.

Kohtusin oma toakaaslase, Mike Schyckiga, kes samuti maadles

ja saime kohe sõpradeks.

Kui esimest korda Daniga kohtusin...

Tal oli see Vanilla Ice'i

soeng.

Mõtlesin:

"See on mu toakaaslane? Oh ei."

Peatselt said meist parimad sõbrad.

Mõlemad armastasime maadlust. Rohkem kui armastasime.

Maadlus tähendas

minu jaoks kõike.

Seda juba lapsest saati.

Anna minna, Mike!

Üles kasvades olin ma kiitsakas.

Kui koostööd jätkame,

võime osariigi turniirile pääseda.

Kaheksandas klassis tegin seeniorile ära.

Pääsesin turniirile.

Olin esimene kaheksandik, kes sellega hakkama sai.

Esimese aasta õpilasena

sain ma seal teise koha.

Teisel aastal sain ma kolmanda koha.

Järgnevad kaks aastat võitsin.

68 kg kaaluv Mike Schyck.

Tol ajal sain

paljudelt koolidelt kirju ja kutseid.

Mulle kirjutas isegi

Ohio State maadluse peatreener, Russ Hellickson.

Russ Hellickson oli kahekordne olümpiasportlane.

Ta oli üks parimatest treeneritest kogu riigis.

Istun seal nurgas

maadlustreenerina.

Ma ei näe piisavalt pingutust.

Russ oli Ohio States äsja treenerina alustanud,

ning ta lubas treenida võitjaid.

Seda ma tahtsin. Mitte vabandusi.

Vähemasti tagasi koju jõudes

olete parimas võimalikus vormis.

Hellickson tuli oma assistendi, Jim Jordaniga.

Jordan oli legend.

Nägin, kuidas ta esimese NCAA tiitli võitis.

Ta võitis ka järgmisel aastal teise riikliku meistritiitli.

See oli lausa uskumatu.

Ma ei valinud Ohio State'i Ohio State'i pärast.

Valisin Ohio State'i Russ Hellicksoni ja Jim Jordani pärast.

Ja nende poolt arendatava programmi pärast.

Nad kavatsesid sellega lõpuni välja minna. Tahtsin ka sellest osa.

Ohio State'i meeskond

annab mulle võimaluse

enda unistuse saada tšempioniks täide viia.

Mul olid suured unistused.

Tahtsin saada olümpiavõitjaks.

Russ Hellickson, olümpiasportlane,

oleks saanud mul aidata unistuse teoks teha.

Kõik teadsid, kes Jim Jordan on.

See mees oli elajas.

Väga usklik ja aus. Ta oli hea tüüp.

Samas oskas ka kakelda.

Selline on perfektne mees.

Peale üsna võrdset matši

tuli Jim minu juurde ja ütles:

"Mees, see oli päris hea matš.

"Lubame sul tiimiga liituda."

Ma olin selle pärast elevil.