لومړۍ 200 کرښې.
Mõned inimesed on võitjateks sündinud.
Tom Brady,
LeBron James,
Joey Chestnut
ja mina ka.
Mu nimi on Dusty Boyd,
aga enamik inimesi planeedil Maa tunneb mind Haamri nime all.
Sain selle hüüdnime isalt, enne kui ta mulle mu pärisnime ütleski.
Jah, just nõnda, Haamer. Jah.
Ja ta treenis mind nagu tennise võidusõiduhobust.
Kardiotrenn, jõutrenn, teipis tennisereketid mu käte külge.
Mu isa ei olnud teiste isade moodi.
Ta ei õpetanud mind lugema, vaid servima.
Oleme teel tippu, Haamer!
Ja see toimis. Alistasin kõik USTA juunioride rekordid.
HAAMER LAJATAB TÄIEGA „TENNISE PAHA POISS“
Võidud, ässad, punktigi loovutamata. Mis aga pähe tuleb, ma sain kõik kätte.
Ja peagi märkas seda ka maailm.
Ei, Dave. Ma ei löö kõvasti.
Löön kõige kõvemini.
Ja juba enne keskkooli lõppu
- täitsin ma enda ja oma isa unistuse. - Siin, Dusty!
- Minust sai profitennisist. - Vaata siia, Dusty!
USTA MEESTE ÜKSIKMÄNG
Ja see, sõbrad, on minu uskumatu elulugu.
No nii. Kas kellelgi on küsimusi?
Jah. Kas me mõnda pagana palli ka kunagi lööme?
See trenn imeb täiega.
Kas kellelgi on küsimusi selle loo kohta, mille ma just rääkisin?
See oli ju väga selge, eks?
Väga selge lugu. Mul on tegelikult küsimus, kunn.
Seda ma ootasingi. Ole hea, PJ.
Miks see mulle ikka veel iga jumala kord kananaha ihule toob?
- Mulle ka. - Tõsiselt, minu arust
- oled sa üks parimaid… - Kui sa nii hea oled,
miks sa oma isa alluvuses üheksa-aastaseid treenid?
Need tattninad peaksid vist Andy Roddicki lugu kuulma.
- Arvad nii, jah? - Oi ei…
- Palun ära räägi. - Vero Beach Classic.
Püha issand.
Aasta 2000. Mina Andy Roddicki vastu.
Andy oli põhimõtteliselt kuulsam, aga kõik olid tulnud vaatama mind.
Armastame sind, Haamer!
LAJATA TÄIEGA! HAAMER!
Olime amatööridena paar korda mänginud.
Ja iga kord, kui ma teda nägin, tegin ta persele tuule alla.
- Seda ei saa teisiti väljendada. - Üsna kindlalt saab.
Aga profisportlastena kohtusime me esimest korda.
Ja ta oli mul peos.
Hästi paned, Haamer!
Minu poeg!
Aga siis otsustas õel hr Andy sohki teha.
Jah. Ta üritas mind vetsupausiga rivist välja lüüa.
Jooksin vetsu, et talt aru nõuda.
Libisesin loigus.
Ja murdsin randme.
Roddick!
Ja koos sellega purunes ka mu äärmiselt lootustandev karjäär.
- Mis asja? - Ilmselgelt oli see petis Andy
põranda mingi ainega libedaks muutnud.
Mis tähendab, et kõik Roddicki saavutused,
näiteks US Openi võit ja abiellumine supermodell Brooklyn Deckeriga,
kuuluvad tegelikult Dustyle.
Väga huvitav idee.
- Ma pole mõelnudki… - Vabandust.
Kuidas tema saavutused nüüd äkki sinu omad on?
Mul on ka raske otsi kokku viia.
Ehk peaksid siis otste kokkuviimise tundi minema.
Lahe solvang.
Aga aitab lobast, mul hakkas igav. Te ei õpi sellest niikuinii midagi.
Kas tahate nüüd palle taguda?
- Jah. Lõpuks ometi. Püha issand! Palun. - Jah, palun.
Üks hetk.
Teen ühe asja ära.
- Kuule! - Anna andeks.
- Ulatad abikäe? - Rõõmuga.
Su pickleball'i-pall.
Otse prügikasti!
See on tenniseklubi, proua.
- Mölakas. - Ma kuulsin seda.
Väga hea. Pididki kuulma, seepärast kõvasti ütlesingi.
Olgu, pickleball'i-proua. Kuidas soovid.
Peej. Teeme ühe mängu. Pickle-pallurile peaks mängud meeldima.
- Näed seda münti? - Jah.
Aseta see väljakul suvalisse kohta, pean seda ühe löögiga tabama.
Kui see õnnestub, saad eluks ajaks klubikeelu.
Aga kui ma mööda löön, ei võta ma sult aasta aega liikmemaksu.
Saan klubikeelu?
Vahet pole, ma ei ole klubi liigegi.
Tulin lihtsalt trenni.
Olgu, lisan väikse boonuse.
Kui ma mööda löön,
annan ära ka need.
Dusty, ei. Ega ometi su 1999. aasta Buick LeSabre?
Jah. Mu 1999. aasta Buick LeSabre läbisõiduga pisut üle 300 000 kilomeetri.
Nüüd olen küll kahevahel.
Rääkida ei tahaks ma sinuga üldse, küll aga näha, kas sa saad pihta.
Mida teha? No olgu.
Mängime siis.
Ükskõik kuhu?
Kuhu aga soovid.
Ma valin selle koha.
Keeruline. Otse nurgas.
Jah!
Käi välja! Käi välja! Käi välja!
Jeerum.
- Vea oma pickleball'i-perse minema. - Enne kui lähed…
Naerata, said klubikeelu.
Mida iganes. Jeerum.
Jah!
Oskad lugeda, mis mu nimesildil kirjas on, Dusty?
Muidugi, paps.
Seal seisab „Chuck Boyd, tenniseosakonna president“.
Ah sa pagan.
- Üsna tähtis mees siis, mis? - Jah.
Selline mees ei taha näha oma poega riietumas nagu kodutu, hilinemas,
- klubikeelde välja jagamas. - Jajah.
Aga tegelikult pole asi vaid sinus.
Terve see klubi liigub allavoolu ja ma juhin meid õigele kursile.
Korraldan õhtusöögi, kuhu on kutsutud klubi tipud ja sina.
Tuleme kindlasti.
Tuled jah ega tee mulle häbi.
Tuled õigel ajal kohale, ilma totaka peapaelata,
koos kaaslasega, et näidata rahvale,
et minu poeg ei ole lootusetu äpu.
Just nii!
On sul õhtu vaba?
Las ma mõtlen…
Tema ei sobi.
Võta oma sõbranna kaasa. See kenakene.
Kahjuks läksime me Marisaga lahku.
Siis mine palu vabandust, et ta su tagasi võtaks.
- See on keerulisem lugu. - Mine.
Selge. Oleme nüüd nii pikalt minust rääkinud.
Kuidas sinul läheb?
Lähen siis. Tegema seda, mida sa palusid.
Saad hakkama küll.
Vahi-vahi.
Vaadake, kes tagasi roomas, nagu ma arvasingi.
- Ei. Mõtlesin ümber. Jääb ära. - Oota!
- Ei, ma ei suuda, Marisa. - Suudad küll.
- Ei suuda. - Tule tagasi.
Mida sa tahad?
- Ma vajan teenet. - Nii?
Teeskle üks õhtu, et oleme jälle koos, ja tule mu isa juurde õhtusöögile.
Püha taevas.
Teile poistele kohe meeldivad mängud, mis?
Ühel hetkel olen halvim inimene maailmas, sa ei taha mind enam nähagi.
Ütlesid vist isegi, et olen „truudusetu“.
Ütlesin jah, Marisa, sest sa petsid mind.
Dusty!
- Mis on? - Ainult ühe korra.
Kaheksa korda.
Jah, aga sama mehega.
Üheksa mehega!
Heldene aeg. Mingi Vihmamees oled või? Kõike sa ka mäletad.
Marisa, palun tule mulle kordki vastu.
- Palun. - Olgu peale.
Aitäh.
Väga õige.
Kas te Malcolm Gladwelli kirjutisi olete lugenud?
Ta ütles, et biitlid olid head vaid seetõttu, et proovi tegid.
Ma kukkusin ehmatusest perseli.
Ei, ma mõtlen sellele kogu aeg.
- Tõesti? - Ausõna.
- Paps, vaata, kelle ma kaasa võtsin. - Marisa.
Loodan, et me ei hilinenud, Chuck. Üritasime sulle pojapoega valmis vorpida.
Vahelduseks tulite te täpselt õigel ajal. Va hoorapurikas.
Olen jah hoorapurikas.
- Seksida on lihtsalt nii mõnus. - Jah.
Oma tüdruksõbraga.
Tore siis.
Tore siis.
- Palun võtke istet. - Võta istet.
- Aitäh kutsumast. - Jah.
Tennis.
Elegants.
Esteetiline täiuslikkus.
Aga tennis ei ole vaid sport.
Ta on elav ja hingav loom
ja vajab meie kaitset.
Meie kunagi nii võimsast rahvast on üle pühkinud epideemia.
Ja selle nimi on…
pickleball.
- Spordimaailma uus koroonaviirus. - Jah.
Andsime neile klounidele Mountain Cresti halvima väljaku,
kätedesinfitseerija/kaitsemaski tüüpi tehingus.
Aga nüüd tahavad need pickle-pallurid väljakuid juurde.
Ja kaua ma laienemishääletust takistada ei saa.
Kui me kaotame, ei pruugi viiruse levik lõppedagi.
Meie klubi on üks viimaseid kindlusi.
Meil on kohustus saada vaktsiiniks,
et kunagi saabuks päev, mil me ei peaks neist enam rääkimagi.
Isegi kui neid ikka sama palju on.
Lõpp.
See oli võrratu, paps.
Metafoor kandis lõpuni välja, Chuck.
Chuck, kui neil klounidel hääled koos on, mida me üldse teha saame?
Kohe räägin, Gary. Me saame nad duellile kutsuda.
Nagu, relvadega või?
No comments yet. Be the first to leave one.