Zombieland

Oh, Ameerika.

Tahaksin teile öelda, et see on endiselt Ameerika,

aga olen hakanud aru saama, et inimesteta pole riiki.

Ja siin pole ühtki inimest.

Ei! Ei!

Tagasi... raisk!

Ei, mu sõbrad.

Need on nüüd Zombimaa Ühendriigid.

Lausa hämmastav, kui kiiresti võivad asjad minna hullemast hullemaks.

Miks olen mina elus, kui kõigist teistest on saanud liha?

Sellepärast, et minul on reeglid.

Reegel number üks Zombimaal ellu jäämiseks: Väledus.

REEGEL 1 VÄLEDUS

Kurat!

Kui viirus ründas, said paksud teadagi esimese laksu.

Vaene paksmagu.

Aga sedamööda, kuidas nakkus levis ja kaos kasvas,

jäi väledatest jalgadest väheseks.

Tuli hankida püss ja õppida seda kasutama.

Siit ka minu teine reegel. Topeltpauk.

REEGEL 2 TOPELTPAUK

Kui sa pole kindel, kas surematu on päriselt surnud,

siis ära ole kuulidega kitsi.

Kindluse mõttes veel üks kuul pähe

ja sellest naisest poleks saanud inimlihast lasteeinet.

Oleks ja poleks.

Ei kulunud kaua, enne kui zombid said nutikaks.

Nad tundsid lõhnast ära, kui inimene oli kõige kaitsetum.

Kas isegi sittuda ei lasta rahus?

Ära jää neile pihku, püksid rebadel. Ole kempsus ettevaatlik.

REEGEL 3 OLE KEMPSUS ETTEVAATLIK

Kui zombide arv hakkas inimeste oma ületama,

siis tuli kõik tundesidemed läbi lõigata.

Kui naabritüdrukutest on saanud julmad koletised,

ei maksa neid enam auto peale võtta.

Tuleb keskenduda sellele, kuidas ise ellu jääda.

Siit neljas reegel. Üsna iseenesestmõistetav.

REEGEL 4 TURVAVÖÖD

Kinnitage turvavöö. Tuleb raju sõit.

TERE TULEMAST ZOMBIMAALE

See seal olen mina. Olen Garlandis Texases.

Just nagu zombide rüüstatud, aga Garland ongi selline.

2 kuud pärast seda, kui patsient 0 haukas bensukas saastunud burgerit.

Ainult kaks kuud, ja ma võin olla riigi viimane mittekannibal.

Ma ei ole just tüüpilise ellujääja moodi,

mul on hulk foobiaid ja ärritunud soole sündroom,

aga minu eelis on see, et mul pole sõpru ega lähisugulasi.

Jään ellu, sest mängin kindla peale ja pean reeglitest kinni.

REEGEL 3 OLE KEMPSUS ETTEVAATLIK

Minu reeglid.

REEGEL 1 VÄLEDUS

Raisk.

REEGEL 1 VÄLEDUS

Aga muidugi.

REEGEL 4 TURVAVÖÖD

Rajakas.

REEGEL 2 TOPELTPAUK

Õnneks leidsin ma koha, kus suurel hädal käia.

Veel üks reegel Zombimaal ellu jäämiseks. Reisi kerge pagasiga.

REEGEL 7 REISI KERGE PAGASIGA

Ma ei pea silmas ainult kohvreid.

Olen alati olnud üksiklane.

Vältisin inimesi nagu zombisid

veel enne, kui neist zombid said.

Nüüd kui nad kõik on zombid, tunnen ma inimestest puudust.

Olen teel kolledži ühikast Austinist Texasest

Columbusesse Ohiosse. Loodan, et mu vanemad on elus.

Ehkki me polnud kuigi lähedased,

oleks tore näha tuttavat nägu, õieti ükskõik millist nägu,

mille huuled poleks verised ja hambus ei tolkneks inimliha.

Aitäh.

Mida sa otsid? - Mitte midagi. Mul on nimekiri.

REEGEL 31 KONTROLLI TAGAISTET

Seal on ainult mu seljakott.

Mis su nimi on? - Ilma nimedeta paluks.

Ei maksa liiga lähdaseks saada.

Pidid äärepealt oma joogi noaga ümber ajama.

Pole midagi, sa ei pea... - Kuhu sa lähed?

Columbusesse. Aga sina?

Tallahasseesse.

Ei, mulle aitab ühest. Ütlesin seda ühe korra.

Tallahassee ja Columbus jäävad mõlemad itta.

Ja siis?

Kas lööme kampa, Tallahassee?

Vähemalt mõneks ajaks? - Asjalood on järgmised, Columbus.

Minuga on raske läbi saada,

pealegi haistan ma õhust, et sa oled paras präänik,

nii et ennustan meile klappi kõige rohkem Texarkanani.

Tõsiselt või? Olgu, vii mind Texarkanasse.

Oled vist tuline tõrvasülgaja.

Kinnita ohutuse mõttes turvavöö.

Juba ma näengi, et sa hakkad mulle närvidele käima.

Ehkki mul polnud kombeks teistega kampa lüüa,

leidsin ma siiski, et Tallahasseega on ohutum.

Ta tegeles kolaka andmisega ja...

Äri õitses.

Varsti sai selgeks, et tal on üks nõrkus.

Mida me siin teeme?

Vaata ise. See on ju Hostessi veok.

Jaa, ma näen, et Hostessi veok. Ja siis?

Tahaksin Twinkiet.

Tuled juba? - Jah, jah, üks hetk.

Jamad minuga? - Ei.

REEGEL 18 TEE SOOJENDUST

Sina peaksid ka soojendust tegema.

Eriti kui läheme sellest mäest alla.

See on väga tähtis.

Minul pole sellesse usku.

Oled sa näinud, et lõvi teeks enne gaselli murdmist soojendust?

Sno Balls? - Jah.

Sno Balls?

Aga kus Twinkied on?

Mulle maitsevad Sno Ballsid.

Ma jälestan kookost. Mitte maitset, vaid koostist.

Värske.

Twinkie värgiga pole muide veel ühel pool.

Kuule, võib-olla pole õige aeg,

aga ma pean viima Brownid Superkarika võistlusele.

Tõesti? - Tõesti jah.

Jajah, juba jälle, nii ruttu. Mis parata?

Mul on krooniline ärevus.

Olen alati olnud foobiline. Paljud asjad teevad mind ärevaks.

Näiteks vastuvool või kaubamaja jõuluvanad.

Imikuga üksi jäämine.

Aga üle kõige, jah, zombidestki rohkem,

kardan ma kloune.

Kui kõike kardetakse,

siis hoidutakse kodust välja minemast

ja seda ma enne Zombimaa saabumist tegingi.

Reede õhtu, kolmas nädal jutti toas.

"World of Warcraft",

pitsakarpide viltune torn,

Mountain Dew Code'i limps.

Uhkust polnud ollagi.

Väärikus oli ammu kadunud.

Süütus oli ainult jututeema.

Olin kogu elu unistanud tüdrukust.

Sellest, et armun ja viin ta koju vanematele näha.

Aga kuna mu vanemad on samasugused paranoilised erakud nagu ma isegi,

viib tüdruk mu ehk hoopis oma vanematele näha.

Siis saab minust tasakaaluka mõistliku perekonna liige.

Palun, kas keegi on kodus? Palun, see on hädaolukord.

Ma ei tee tavaliselt paaniliselt palujatele ust lahti,

aga naaber 406. majast on hullult kuum tükk.

Olgu, olgu.

Aitäh, aitäh, aitäh, aitäh.

Meeldiv tutvuda.

Võta.

Ole hea.

Mountain Dew? - Jah. Code Red.

Need on Golden Grahamid. Ziploc-kotis seisavad need krõbedad.

Olgu, las olla seal.

Räägi, mis juhtus.

Ta oli kodutu ja haige.

Läksin baarist kodu poole, rääkisin moblaga,

tema tormas minu poole.

Ei jooksnud, vaid tormas.

Mõtlesin, et ta põgeneb kellegi eest

või ajab kedagi taga, aga tema tormab ikka endistviisi.

Äkki on laksu all?

Kõige hullemat ma sulle ei öelnudki.

Nimelt?

Ta püüdis mind hammustada.

See on tõesti kõige hullem. - Anna andeks, mul on kole hirm.

Ei, ei, peabki hirm olema. Kodutu püüdis sind äsja nahka panna.

See on õige hirm. Igati asjakohane.

Mina kardan arutuid asju, näiteks punase ninaga kloune,

restorani lauapühkimislappe.

Tõesti?

Ma aitan sind.

Kuni sina oled mu kõrval, ei lahku ma sellest korterist.

Ega sa pahaks pane, kui lasen korraks silma looja?

Ei, muidugi mitte.

Aitäh. - Võta heaks.

Kui kodutu palavikuline kannibal välja jätta,

siis elan nagu unistuses.

Olin kogu elu unistanud sellest,

et lükkan tütarlapse juuksed kõrva taha.

Head ööd. - Head ööd.

Issand jumal!

Mis juhtus?

Rahu, rahu, rahu! Jäta, jäta, jäta.

Mida sa teed?

Hoia eemale, 406. Ma ei taha sulle haiget teha, aga...

Raisk.

Jumal küll, mul on kuradi kahju.

Näete nüüd, et kedagi ei tohi usaldada.

Esimest korda luban tüdruku oma ellu ja ta proovib mind nahka panna.

Palun kuula mind.

406.

Kui sa minust aru saad,

siis tea, et sa oled haige.

REEGEL 2 TOPELTPAUK

See oli mu esimene kokkupuude XXI sajandi katkuga.

Hullulehmatõbe mäletate?

Hullust lehmast sai hull inimene ja sellest hull zombi.

Kiiresti mõjuv viirus tekitab ajuturse ja ägeda palaviku,

mis teeb õelaks ja vägivaldseks

ning tekitab hirmsa lihaisu.

Sina roolid, mina lükkan.