Planet of the Apes

Ja sellega lõpetangi oma viimase ettekande, enne kui toimub maandumine.

Oleme täielikul automaatjuhtimisel, pardaarvuti hoole all.

Ma olen viinud kogu meeskonna pikale unerezhiimile

ja ühinen nendega varsti.

Varsti lõpeb meie reis, mis algas Kennedy neemelt.

Kuus kuud mööda põhjatut ilmaruumi.

See oleks meie ajaarvestuse järgi.

Kuid vastavalt dr Hasslein'i teooriale rändudest valguselähedastel kiirustel,

on Maa vananenud meie lahkumisest alates juba üle 700 aasta,

sel ajal kui meie vanus on vaevalt muutunud.

See võibki nii olla.

Kuid niipalju tean ma kindlalt:

Inimesed, kes meid sellele reisile saatsid, on juba ammu surnud ja unustatud.

Sina, kes sa mind kuulad, oled hoopis erinevast tõust.

Ma loodan, et paremast.

Ma lahkusin 20. sajandist kahetsuseta, aga...

...on veel midagi.

Kui keegi mind kuulab.

Ei midagi teaduslikku. See on puhtalt isiklik.

Vaadates siit eemalt,

tundub kõik teistmoodi olevat.

Aja kõverdumine.

Ruum on... lõputu.

See purustab inimese ego.

Ma tunnen end nii üksikuna.

See ongi kõik.

Kuid ütle mulle...

Kas inimkond, see universumi ime,

see hiilgav paradoks, kes saatis meid tähtede taha,

peab ikka veel sõdu oma vendade vastu,

laseb oma naabrite lastel nälgida?

Ahvide planeet

Kas kõik on terved?

Stewart?

Stewart?

Nüüd oleme supi sees!

Ta hakkab vajuma! Dodge, võta atmosfääri näidud!

Landon, saada välja viimane signaal!

Mis signaal?

Maale! Et me oleme maabunud!

Õhuga on kõik korras!

Eemaldage luuk, enne kui kaotame kogu oma energia!

Sellest pole kasu! Vool on läinud!

Unusta see! Lahkume laevast!

Ta hakkab uppuma.

Läheb...

Läheb...

Läinud.

Nii. Oleme siin, et jääda.

Hästi, aga kus me oleme?

On sul sellest mingit aimu, kapten?

Oleme 320 valgusaasta kaugusel Maast...

...nimetul planeedil Orioni tähtkujus.

On see piisavalt täpne sinu jaoks?

See võib olla Bellatrix.

Bellatrixi kohta on ta liiga hele.

Sul polnud ju aega salvestusi üle vaadata.

Nii et tegelikult sa ei tea, ega ju?

Mis valesti läks?

Vette maandumine polnud meil programmeeritud.

Küsimus pole mitte selles, kus, vaid millal me oleme.

Me oleme piisavalt puhanud, et mingi aeg vastu pidada.

Peame hakkama kõike seda tagasi maksma.

Dodge, tee ära pinnase test.

Said sensorid kätte? - Täpselt nii.

Geigeri loendur? - Sain selle.

Vaatame. Üks püstol,

20 padrunit, esmaabi pakk, kaamera, TX9.

Meil on toitu ja vett küllaldaselt kolmeks päevaks.

Kui pikk on päev?

Hea küsimus.

Landon!

Hei, Landon!

Ühine ekspeditsiooniga.

Vabandust. Ma mõtlesin Stewart'ile. Mis teie arvates juhtus?

Õhu leke. Ta suri magamise ajal.

Sa ei tundu sellest väga löödud.

On juba natuke hilja leinata. Ta oli surnud juba aasta tagasi.

Tähendab, me oleme Maast 18 kuu kaugusel.

Meie aja järgi.

Sa hakkad halliks minema.

Sellele vaatamata näid sa üsna reibas 2031 aastase mehe kohta.

Ma nägin kellade näite. Need kinnitavad Hasslein'i hüpoteesi.

Me oleme Maast eemal olnud 2000 aastat,

mõni aastakümme siia- või sinnapoole.

Ikka ei suuda sellega leppida?

Aeg on hävitanud kõik, mis oli sulle tuttav.

Kõigest on järel tolm.

Tõesta seda.

Kui me ei suuda tagasi minna, jääbki see ainult teooriaks.

See on fakt, Landon. Usu seda. Siis magad paremini.

Siin ei kasva midagi. Leidsin natuke karbohüdraatide jälgi.

Kogu lämmastik on seotud nitraatidesse.

Kas ohtlikku ionisatsiooni pole?

Ei.

Olgu...

Kui siin pole elu, siis meil on aega 72 tundi selle leidmiseks.

See tähendab, kuni meie toiduvarud lõpevad. Lähme.

Millises suunas?

Sinnapoole.

Kas mingi kindel põhjus?

ÜIdsegi mitte.

Lähme...

Kas kõik on korras?

Kontrolli veevaru.

Ainult tilgake järel.

See ei ole loogiline.

Müristamine ja välgud, kuid vihma ei tule.

Öine pilvkate.

See imelik helendus... isegi kui pole kuud.

Kui me saaksime vaid oma asukoha määrata.

Mida see sulle annab? Ma ju ütlesin, kus ja millal sa oled.

Hästi, hästi.

Sa oled 300 valgusaasta kaugusel oma armsast planeedist.

Kõik sinu lähedased on surnud ja unustatud juba 20 sajandit tagasi.

20. Isegi kui saaksid minna tagasi, oleksid nagu puu otsast alla tulnud.

Taylor, lõpeta tema kallal norimine.

On ainult üks reaalsus. Me oleme siin ja praegu.

Hakka sellest aru saama või oled sama hästi juba surnud.

Ma olen valmis surema.

Tema on valmis surema.

Kas see ei tee mitte silmad märjaks?

Inimvaim võidab taas.

Ehk oskad mulle selgitada, miks sa ennast sellele reisile kirja panid?

Ja vabatahtlikult. Mispärast?

Pole vaja. Ma vastan ise.

Sa olid '72 aasta klassi kuldne poiss.

Kui nad sind nomineerisid, ei saanud sa sellest keelduda.

Ilma, et oleksid kaotanud oma ideaalse imago.

Jäta juba järele, kas saad?

Ning ka au ja hiilgus. Ärme seda unusta.

Sinust on kuskil seal väljas seismas elusuuruses pronkskuju.

Praeguseks on ta arvatavasti roheliseks läinud ja keegi ei suuda nimeplaati lugeda.

Kuid ärgu iialgi enam öelgu, et me unustame oma kangelased.

Taylor, jäta mind rahule. - Ja on olemas veel üks põhjus.

Surematus. Sa tahtsid elada igavesti, eks ole?

Noh, sa said sellega peaaegu hakkama.

Kui välja arvata mina ja Dodge, oled sa elanud kauem kui keegi kunagi sündinud.

Ja kuna meie armas leitnant Stewart on surnud, oled suguvõsa viimane.

Sa said mida tahtsid, tiiger. Kuidas see sulle maitseb?

Hästi. Said minust piisavalt aru.

Kuid miks ei saa mina sinust aru?

Ära vaevu.

Dodge, seal. Ta pole üldse minu moodi.

Kuid ma mõistan teda.

Ta kõnniks kasvõi alasti aktiivsesse vulkaani,

kui see aitaks tal avastada midagi mida keegi veel ei tea.

Aga sina... Sina pole avastaja.

Sa oled negatiivne.

Ja mina ei ole valmis surema. - Tahaks teada, miks mitte.

Sa arvasid, et elul Maal polnud mõtet. Sa põlgasid inimesi.

Niisiis, mida sa tegid? Sa põgenesid sealt.

Ei. See pole nii, Landon.

Ka mina olen avastaja.

Kuid minu unistused on teistsugused. Ma loodan, et kusagil universumis...

...on midagi paremat kui inimene. Peab olema.

Taylor, siia!

Elu.

Kus on üks, seal peab olema teine.

Ja veel üks ja veel üks.

Otsime need siis üles.

Kapten!

Vaata!

Hernehirmutised?

Lähme vaatame.

Kuradile need hernehirmutised!

Taylor!

Vaata siia.

Taylor, vaata!

Nad ei jätnud palju alles, mis?

Hea, et nad vähemalt ei püüdnud meid hammustada.

Taimetoitlased olgu õnnistatud.

Nad näevad välja enamvähem inimlaadi,

aga ma arvan, et nad on tummad.

Me tulime vales peatuses maha.

Sa peaksid olema meie optimist, Landon. Vaata asja helgema poole peale.

Kui nemad on parim, mis siin leida on, siis kuue kuu pärast juhime seda planeeti.

Naeratage.

Milline neist kandis neid imelikke rõivaid?

Seesama.

Kas ta jääb ellu?

Ma ei tea.

See elukas on kaotanud palju verd.

Siin pole ühtegi sondi. Tooge mulle üks!

Hästi, sir.

See koht on räpane, doktor.

Doktor, need loomad on räpased. Nad haisevad ja levitavad nakkushaigusi.

Miks neid pole puhastatud, enne kui nad siia toodi?

Sa ei paista oma tööga õnnelik olevat. - Ma pole ju midagi enamat, kui ainult loomaarst.

Sa lubasid minust rääkida dr Zaiusele.

Ma tegingi seda. Sa ju tead, et ta vaatab shimpanside peale viltu.

Aga kvoodisüsteem on ju ära muudetud.

Sina said hakkama. Miks mitte mina? - Mis mõttes - sain hakkama?

Ma olen vaid loomapsühholoog, see on kõik. Meil pole siin mõjuvõimu.

Sa said ju tööruumid ja varustuse.

See on seepärast, et dr Zaius mõistab meie töö väärtust.

Teaduslikule ajukirurgiale pannakse alus siinsamas

õppides nende loomade peaaju funktsioone.

Nad on ikkagi räpased, doktor.

Ja nende hammustus on septiline. Näed, vaata.