ആദ്യത്തെ 119 വരികൾ.
President valetab.
Süüdi on venelased või Hiina, mitte...
Aga selline tunne olekski ju, kui päriselt nii juhtuks?
Istuksime siin, nimetades seda võimatuks.
Räägiksime vist nii, kui asi päriselt juhtuks
Eks? Praegu räägime ju nii.
On sul aimu, kuhu meid viiakse?
Neil on põhja pool palju tõsisem seis. Tervet linna rünnati.
Laste stendid valmis panna.
Mida?
Raadios öeldi, et kooli ründas miski.
Nii nad ütlesid. „Miski“.
Kummikomme? Ma eelistan Skittlesit.
Peame ümber pöörama.
Peatume. - Mida sa...
Peatuda on vaja. - Mida?
Hei, peatage auto!
Oot. - Hei! Pöörake ümber.
Ei saa. - Ma pean tagasi minema.
Ei saa. - Pean nende juurde naasma.
Halloo?
Luke? Sarah?
Ahmed?
Luke? Sarah?
Ahmed!
Sarah?
Ahmed!
Püsi tala peal. Ära räägi.
Ema. - Emme.
Pole viga.
Olen terve. Ma armastan teid.
Armastan teid nii väga.
Ma kardan. - Armastan teid nii väga. Emme on siin.
Peame vaiksed olema.
Emme on siin. - Olgu.
Arvasime, et sa... - Ei. Ma olen siin.
Olen alati siin. Ma ei hülga teid iial.
Palun vaikust!
Olgu.
Jah, olgu.
Hei.
Ei.
Kas said viga? - Ei, see pole minu oma.
See pole minu oma.
Nad tahavad meid tappa
või meid oma laevadesse viia.
Kus nende laevad on?
Meid ei viida kuskile. Keegi ei võta teid minult ära.
Äkki nad tahavad lihtsalt vett?
Enamik planeedist on vesi, 70%, seega nad ei taha meid.
Nad ei taha meid.
Nad tahavad vaid vett. Sellepärast tulidki.
Siis miks see siin on?
Nad tulid meile järele. Miks muidu...
Te olete liiga palju filme näinud.
Me ei tea, mida see tahab või kas üldse midagi tahab.
Mis see ka poleks, saab raskel moel teada, et meil on maailma parim sõjavägi.
Kas see on ka universumi parim?
Hei.
Arvad, et mul ununes?
Võta.
Ei, aitäh. - Pean nüüd sundima sind kommi sööma?
Luke, tahad?
Maailmalõpp on. - Kallis...
Päriselt ka on.
Johannese ilmutus.
„Ma nägin uut taevast ja uut maad,
sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud
ning merd ei olnud enam.“
Siin pole piisavalt õhku.
Midagi halba juhtub, kindla peale.
Ema? - Pole viga.
Kallis, üritame säilitada rahu.
Sa ei kuula mind! - Kuulan küll.
Hei, peame kõik üritama tasa olla. Olgu?
Sa oled meie külaline. Mida sa üldse siin teed?
Palun olge tasa.
Ära käsi tal tasa olla.
Nad joovad kogu vee ära. Toitu pole.
Neid on liiga mitu!
Nad peavad lahkuma! - Tasa, kallis.
Olgu, me läheme. Lapsed.
Aneesha, me ei lähe.
Lapsed, Ahmed. - Ei. Keegi ei lähe kuskile.
Nemad lähevad!
Me ei tea, mis väljas on.
Nüüd on vaiksem. Tuleme toime. Lihtsalt... Kui saaksid...
Mitte keegi ei lähe kuskile.
Olgu.
Lärmi tehes seaksite meie kõigi elud ohtu.
Ma ei saa seda lubada. Püsime kõik vaikselt siin.
Püss polnud ju laetud?
Ütlesin seda teie rahustamiseks, kui oma last otsides mu ukse taha tulite.
Siin on kaks padrunit.
Ühe raiskasin all oleva asja peale ja mul on 50 veel.
Tulistad meid? - Olgu, rahuneme kõik maha.
Lase neil minna. - Ära ole rumal.
Lask on palju valjem kui minu ja laste kikivarvul lahkumine.
Langeta püss.
Te juhatate nad otse meieni.
Tulge, lapsed.
Ei-ei... - Ära!
Hei. Jäta ta rahule.
Ei!
Kurat.
Sarah.
Tule!
Palun. Kullake.
Emme jaoks, palun.
Palun.
Tule appi!
Ma aitan sind. - Olgu.
Keskendu mulle. Ma tõmban su üles.
Hoia kinni.
Ma tõmban su üles.
Kallis!
Kallis!
Kallis!
Ei! Aidake, palun!
No comments yet. Be the first to leave one.