Beneath the Planet of the Apes

"Hoidu kiskja inimese eest, kuna tema on kuradi ettur."

"Üksi Jumala käeliste seas, ta tapab lõbuks, ihaldusest või ahnusest."

"Ja ta tapab oma venna, et omistada tema maad."

"Ärgem laske tal paljuneda suureks rassiks,

kuna ta muudab kõrbeks nii enda, kui ka sinu kodu."

"väldi teda... kuna tema on surma külvaja."

Nova.

Kuhu te küll lähete? - Järgime rannajoont.

Ärge üritage meid jälitada. Ma olen päris osav sellega.

Selles olen ma kindel.

Kogu oma elu olen ma kartnud sinu tulekut.

Sa vihkad ja kardad mind. Miks?

Keelatud ala oli kunagi paradiis.

Sinu rass muutis selle juba ammu kõrbeks.

See ei vasta mu küsimusele, miks.

Planeet, kus ahvid arenesid inimesest.

Sellele peab olema vastus.

Ära otsi seda Taylor.

Sulle ei pruugi see meeldida, mis sa leiad.

Zira. Cornelius. Siduge mind lahti.

Mida ta sealt leiab doktor?

Oma saatuse.

Käige kõik põrgu.

Süüa... - Ei, kippar. See olen jälle mina.

Lihtsalt mina.

Brent... - Söör?

Kas sa võtsid Maaga ühendust? - Ma proovisin. Mitte midagi.

Kippar, ma võtsin Maa ajalugemi just enne uuesti sisestamist.

Mis see oli?

3-9-5-5.

Kolmtuhat üheksasada viiskümmend viis

pKr. - Püha jumal.

No me jälgisime Taylori lennujoont.

See mis juhtus meiega pidi ka temaga juhtuma.

Mis meist saab? Kus me oleme?

Minu arvamust mööda, kippar,

me läbisime Hassleini Kurvi, väände ajas.

Ma ei tea, mis planeedil me oleme aga me mõlemad oleme siin,

me hingame, me oleme teadvusel, meil on piisavalt hapniku, vett...

Võta.

Meiega saab kõik korda kipper.

Niipea, kui sa ennast paremini tunned teeme navigatsioonilise hinnangu.

Jumal, kui ma vaid päikest näeksin.

See on seal täitsa olemas.

Sa ju tunned seda.

Jah, aga milline päike?

Ma ei tea. Meie arvuti on katki. Me peame õnnelikud olema, et elame.

Õnnelikud? Ei.

Kui praegu on 3955 pKr, siis...

Issand jumal. Mu naine.

Mu kaks tütart.

Surnud.

Kõik keda ma tundsin.

Kõik

Kes sa oled?

Ma...ära karda. Ma lihtsalt...

Lihtsalt ütle mulle, kus ma olen.

Kas sa saad minust aru?

Minu nimi on Brent.

Brent.

Ei. Ma ei taha sulle haiget teha. Ma...

Ma tahan lihtsalt teada, kus ma olen.

Kust sa pärit oled? Ma mõtlen su rahvas. Kus nad on?

Kuidas... Kuidas ma nende juurde saan? Kus suunas?

Kas sa... Kas sa rääkida oskad?

Jah...nii et sa ei oska rääkida.

Mis see on?

Taylor!

Kus ta on?

Taylor. Taylor.

Nova.

Nova.

Nova.

Proovi nüüd.

Just nii. Taylor.

Nova. Võta.

Taylor.

Taylor.

Võta. Siin on auhind. Sa oled teistest peajagu üle.

Miks me ei jääks paigale ja asutaks koloonia?

Kõik lapsed õpiksid rääkima.

Kindlasti õpiksid

Nii, kuhu kurat me siit edasi läheme?

Ma võime veel hakkama saada.

Taylor. Taylor. Ütle mulle, mis temaga juhtus.

On ta haavatud? Elus?

Kus ta on?

See küll siin ei olnud.

Minut tagasi polnud seda siin.

Mina pole ainuke. Ka tema näeb seda.

Kuula. Kuula nüüd.

Kui sa mind kaotad...

Kui sa mind kaotad,

proovi leida üles Zira.

Mäletad? Zira. Otsi Zira üles

Zira.

See žetoon. Kas tema andis selle sulle?

Kust sa selle said?

Kas... kas siin on kedagi...

kedagi, kes saaks rääkida?

Sina vii mind

Taylori juurde.

Taylor.

Talyori juurde. Kuhu poole?

Püha jumal. See...

See on ahvide linn!

Ma ütlen teile üht, mida iga korralik sõdur teab.

Kõik mis lõpuks loeb on jõud!

Paljas, halastamatu jõud!

Kodanikunõukogu liikmed, mina olen lihtne sõdur

Ja sõdurina näen ma asju lihtsalt.

Ma ei väida, et kõik inimesed on kurjast

lihtsalt selleparast, et nende nahk on valge.

Ei! Aga meie suur Seaduseandja ütleb, et

kunagi, mitte kunagi ei saa inimene ahvide jumaliku andekust

olla võimeline tegema vahet heal ja halval.

Kuna ainuke hea inimene on surnud inimene!

See on õudusunenägu.

Aga nendel, kes on piisavalt õnnelikud, et ellu jääda

saab olema suur au olla kasutatud meie teaduste ministri poolt,

hea doktor Zaius.

Zira, lõpeta. Sa oled ohus. - Nii on ka teaduse tulevik,

kui jätkub see mõttetu oksele ajav sõjaväeline seiklus.

Keelatud ala on olnud suletud sajandeid ja täiesti õigustatult.

Kuid nüüd on meil tõendeid, et

see suur viljatu ala on asustatud.

Mille või kelle poolt, seda me ei tea.

Aga kui nad elavad ja seda nad ka teevad, peavad nad ka sööma.

Nüüd me peame asendama maad, mis hävitati inimese poolt,

uute, paremate toitmisaladega.

Ja need alad me saame omandada kunagises keelatud alas.

See on meie pühakohustus nendele maadele oma jalg peale panna,

siseneda sinna, jätta maha märgid oma relvadest ja püstitada sinna oma lipud.

Et laiendada meie ülima võimu piire!

Ja rünnata!

Rünnata!

Rünnata! Rünnata!

Zira, sinu mehena ma palun sul seista. - Ainult oma põhimõtete eest.

Olgu. Sinu ja minu põhimõtete eest. Palun seisa.

Ma pean siit minema saama. Ma pean sinna üles tagasi saama.

Ma ei tea kuidas, või millega, aga siia ma ei jää.

Nonii Kindral, ma loodan, et te teate mida teete.

Kuidas te saate kahelda dr. Zaius?

Kas te olete teadlik aruannetest, mida me oleme saanud

veidratest ilmutustest keelatud alas.

Ilmutustest, mida teie, kui

teaduse minister ei ole suutnud lahendada.

Kaksteist mu parimat luurajat kadusid, haihtusid õhku.

Üksteist.

Olgu, üksteist.

Ja kaheteistkümnes naases uskumatute

lugudega suurest tuleseinast ja

veidratest vägivaldsetest maavärinatest,

ta meel on segi. Kahtlemata mingi ebamaise piinamismeetodi tõttu.

Aga ma siiski arvan Kindral, et te olete liiga kärsitu.

Ei Doktor. Otsustuskindel.

Me kas ründame või jätame asja sinna paika.

Niisama lihtne see ongi. - Ja sama ohtlik.

Mis on nälgimisest ohtlikum doktor?

Tundmatus.

Kui mul oleks mingisugustki õiget teadusliku tunnetust, Cornelius,

ei lõikaks ma tervete inimeste päid lõhki.

Ma peaksin hoopis gorillade haiglaseid

ajusid lõikuma, et teada saada mis läks valesti.

Ja kuidas sa neid parandaksid?

Ma söödaksin nende beebidele shimpansside rinnapiima.

Headuse piima.

Vähemalt meie vastsündinuid ei toideta sülest sapivedelikuga.

Tead kullake, meiesuguste intellektuaalide viga on see, et

meil on vastutused aga puudub võim.

Ma vist teen šokolaadijäätist. Kas sulle meeldib šokolaad?

Mis, kullake? - Ei, ei. Muidugi sulle ei meeldi.

Aga mulle meeldib küll. - Kui meie käes oleks võim,

oleksime me veel hullemad, kui nemad.

Ma ei arva nii. Gorillad on julmad, sest nad on lollid.

Lihamass, aga aju pole. - Zira, kullake,

ära palun räägi nii.

Keegi võib sind kuulda.

Nova! - Mida sina siin teed?

Taylor?

Ei ma ei ole Taylor. Minu nimi on Brent.

Sa räägid.

See on võimatu.

Terve elu olen ma pühendunud inimese teaduslikele uuringutele,

aga ma olen leidnud ainult ühe, kes saab rääkida.

Jah, Taylor.

Taylor. Kas ta on elus? Kas te olete teda nainud?

Kus? Ütle meile. - Kus? Ma ei tea kus.

Ma üritan teda leida.

Mida kauem ma siin olen, seda vähem ma sellest hoolin.

Me armastasime Taylorit. Ta oli ilus ainulaadne näidis.

Kui Zirat poleks olnud, oleks ta ikka veel siin,

topisena, suures Zaiuse Muuseumis koos oma kahe sõbraga.

Oma kahe sõbraga?

Ma ei kavatse siia nii kauaks jääda.

Kas te saate mulle väheke vett ja süüa anda?

Vähemalt kaardi. Et mul oleks aimu, kuhu suunas ma lähen.

Selle eest on vaja ka hoolitseda. - Ma toon kaardi.

Nii, kui sa vaatad siia üles...

Jah, põhja suunas. See oli