4400

Shanice, aeg ärgata.

Oleme Pariisis?

Jaa.

Võtsin hommikusöögiks mõned sarvesaiad.

Värsked.

Ning hiljem jalutame Seine'i ääres ja

ja kurameerime päikeseloojangul? - Kahtlemata.

Valetaja.

Kurameerimise koha pealt mitte.

Hästi. Olgu peale, Mariah.

Hei. Oled suure pahanduse sees, kui talle sarvesaia ei toonud.

Kas sa praegu mujal olema ei peaks?

Jah.

Ei näe hea välja, kui esimesel naasmise päeval hilinen.

Eriti kui härra Zimmer avalikult häält tõstab.

Ah ei. Oled emapuhkuse ajal kõigega sammu pidanud.

Naased paremana, kui varem. Eks? - Just.

Tuleb vaid päevaga silmitsi seista.

Ideaalne. - Tõesti? - Mhm.

Hästi.

BlackBerry. - Siin.

Nii.

Aitan sind. - Jaa.

Armastan sind. Näeme.

Mis see on? - Ma ei tea, aga see ei lõppe!

Vabandust.

Mida paganat?

Mis see on? Kus ma olen?

Ma arvan, et see on Belle Isle.

Kas see on Brooklynis?

Ei. Detroitis.

Olen arst. Peaksin...

Oota.

Sireenid? Õhurünnak?

Keisha Taylor. - Sotsiaaltöö või kriminaalsüsteem?

Olen kriminaalhooldaja. Võiks keegi öelda, mis toimub?

Antakse info ja määratakse hoone. - Tahan kohe infot.

Äkki lähed ja leiad... - Agent Tanner kaitseministeeriumist. Ta on minuga.

Olgu, mis toimub? Ilmun tööle ja ülemus palub mul siia raporteerida.

Sina tegid seda?

Tean, et oled tahtnud suhet kaugemale viia, aga...

Tõmbasin salaja niite, et sundida oma tüdruksõpra endaga töötama?

Ei. Mulle meeldib, kui pühendunud oma töösse oled.

Tegelikult su ülemus soovitas sind. - Olgu, mille jaoks? Mis toimub?

Sulle antakse ametlik ülevaade,

aga nägid uudiseid Belle Isle'ist?

Jah, mingi protest, kus kontroll kadus.

See on lugu, mille meedial avaldada laseme.

Aga polnud mingit diskussiooni ega online'is organiseerumist.

Tuhanded inimesed lihtsalt ilmusid välja.

Oleme sõrmejälgi võtnud

ja tuvastanud sadade näod.

Identifitseeritud isikud on teadmata kadunud isikud aastakümnete eest.

Olgu, nad kõik rööviti ja nüüd toodi tagasi?

Ebatõenäoline. Nad on igast riigi osast pärit. Igast maailma osast.

Mõned ei oska inglise keeltki. - Olgu.

See, millest räägid, on...

Ma tean. Paneme kokku tiime

kriminaalhooldajatest ja sotsiaaltöötajatest.

Proovime neilt infot saada. Kiirelt.

Tegeleme olukorraga igal rindel.

Eriti püüame seda meedia eest varjata, kuni kontroll tekib.

Oma kogemuse järgi inimesed valetatavad,

kui jäid vahele asjadega, mida nad tegema ei peaks. Selgitame tõe välja.

Oskad mulle öelda, mida sa mäletad?

Olgu, jõuame asjas selgusele. Taastame normaalse olukorra.

Vannun, et teen kõik, mida saan. - Las ma vaatan seda.

Jah. See pole nii halb, kui arvasin.

Läheb hästi, preili? - Tead selle kõige kohta midagi?

Kavatsesin sinult sama küsida.

Viimati olin Mississippis ja nüüd öeldakse, et oleme Detroitis?

Inimesed Detroitis riietuvad ja käituvad nii? Miski siin on veider.

Olen reverend Johnston. Isaiah.

Meeldiv kohtuda. - Natuke noor pole, et reverend olla?

Pärisin selle positsiooni. Jeesus on meie pere äri.

Loodetavasti suudab Jeesus sind infoga varustada.

Vabanda mind.

Tere. Ma ei tea, mis tünga

sõbrad mulle teevad, aga mulle aitab.

Noh, tegelikult see pole...

See kõik on... tegelik. - Ei. Ei.

Inimesed ilmselt otsivad mind.

Pean siit ära saama ja oma isale ütlema,

et minuga on hästi... - Noh...

Anna mu telefon tagasi ja lase mind siit viletsast hotellist ära.

Soovin rääkida isikuga, kes asja juhib.

Meil on õigused. Ei tohi põhjuseta hoida.

Kahju, rahvas, me ei saa...

Soovin rääkida meditsiinipoole korraldajaga. Asju on vaja.

Ruumi. - Me ei saa enne midagi, kuni meid nagu vange kinni hoitakse.

Kas pole nii? - Töötan mõjukas advokaadibüroos

ja teen elu kibedaks igaühel,

kes selles ebaseaduslikus kinnipidamises osaline on.

Preili. Kahtlen, et selline keelepruuk

on konstruktiivne. Ja ma pole kindel, et sekretär on parim sõnumiedastaja.

Kuidas palun? Ütlesid seda tõesti Ruth Bader Ginsburgi Ameerikas?

Oi kui kahju. RIP, RBG. Eks?

Mis mõttes "RIP"? - Noh, ta suri ju

eelmine aasta? Päris suur uudis oli.

Kui kohtunik Ginsburg oleks surnud, oleksin sellest kuulnud.

Ruth Bader Ginsburg, ülemkohtu uus kohtunik?

Vabandust, kellest me räägime?

Ruth Baiter... - Ülemkohtus pole ühtki naist.

Suudate uskuda?

Ma ei saa aru, miks me räägime.

Ülemkohtust. On asju, mida kohe vajame...

Üks hetk!

Oodake nüüd!

Mis aasta praegu on?

2021.

Kus kaamerad on?

Tõsiselt räägid või?

Mis aasta siis teie meelest on?

See peab mingi eksitus olema. - Kuidas see olla saab?

Ma ei saa 2021. aastas olla.

See oleks küll... ma ei tea...

Tere. Oled ilmselt Keisha. Olen Jharrel.

Sotsiaaltöötaja. Kuulsin, et oleme partnerid.

Kogu see värk on pöörane, eks?

Vabandust. Pleksiklaas peaks ülekuulamiste lõpuni jääma.

Palusin neil see maha võtta.

Tean, et peame kõiki neid karantiinireegleid järgima,

aga töötan iga päev immigrantide ja pagulastega. Usu: kontakti ei saavuta

pintsakute ja seinte abil. - Jharrel, jah?

Mõistan sinu inimlembust.

Austan seda, aga seis on ennustamatu.

Reeglid on määratud põhjusega.

Ärme neid kohe esimesel päeval riku, kuna tundlikud tahame olla.

Klaas jääb lauale. - Jah, preili.

Miks sa minu juurde varem ei tulnud?

Märkasin su kõndimisraskusi. - Oletasin, et oled pelk šarlatan.

Pealegi olen... valuga täiesti harjunud.

Võin sind rahustada, et minu näol pole tegu šarlataniga.

Pean Põhja-Harlemis kliinikut,

kus ravin paljusid sinusuguseid jonnakaid mustanahalisi.

Arst peab su üle vaatama.

Siin on valgeid inimesi ka. Võiks mõelda...

Kogu see jutt tuleviku kohta...

Mind on abikaasaga vangistatud ja hullematki,

kuna mustadele hääleõigust taotlesime.

Kui praegu tõesti 2021 oleks,

Lootnuksin, et progress oleks tuntavam.

Et olukord samasugune ei tunduks.

Sõitsin autoga tööle. Esimene päev pärast emapuhkust.

Ja äkitselt oli nagu...

mingi tuul.

Nägin auto aknast rohelist valgust ja kõik läks mustaks.

Üks hetk. Vabandust. Ütlesid, et nägid rohelist valgust?

Jah.

Ja vahepeal on 16 aastat möödunud?

Ma ei valeta. Kõnelen ilma kaitsjata,

sest toimus midagi kummalist.

Olen koostööd teinud ja teie

pole mulle öelnud, milles mind süüdistatakse.

Proovime tõeni jõuda. - Tõde on see, et tahan koju minna!

Palun. Mu tütar Mariah on vaid 4-kuune.

Mõistan sind. Ja meie

töötame võimalikult kiirelt, et tõeni jõuda.

Meil töötab grupp inimesi.

Tosinais hooneis, mis teid majutavad.

Jumal küll, see võib päevi võtta!

Nädalaid!

Ja te ei lase mul nendega kohtuda, ega ju?

WC on koridori lõpus.

Igaühele antakse 10 minutit, selge?

Kõik hästi?

Ei.

Ma pole kunagi oma titest üle paari tunni lahus olnud.

Ta on ilmselt väga hirmul.

Mu nimi on muidu Shanice.

Mildred. Ja mul on kahju.

Tundub, et oled hea ema. - Tahan lihtsalt tema juurde tagasi.

Hädaväljapääs.

Mis toimub? - Ma ei tea.

Aga peaksid minema.

Peaksime, jah. Tule. - Mul pole kuhugi minna. Mine oma pere

ja tite juurde. Jään siia. Pean valvet.

Kohtume taas, kui sind siit välja aitan, eks?

Järgmine peatus: Woodward.

Ja Detroiti kunstiinstituut.

Ei verele nafta nimel!

Valjemalt! - Ei verele nafta nimel!

Minge. Peate lahkuma.

Ei verele nafta nimel! - Mida?

Liikuge. Blokeerite kõnniteed. - Ei verele nafta nimel!

Ei verele nafta nimel! - Kuule, kuule! Ära puutu teda!

Teda tõugati! Nägid seda isegi.

Ei verele nafta nimel! - Talitsege end.

Ei verele nafta nimel! - Kõik korras? - Hästi on.

Seda meest ei kasvatatud korralikult.

Ma ei mõista, kuidas vanemad lubavad oma lapsed

maailmasse inimesi nii kohtlema.

Näib sinusuguste käitumismuster olevat.

Aus kriitika. Veendun, et minu lapsel

on vägev ema, kes organiseerib proteste

naljanumbrite vastu, nagu see sõda.

Kasvatame juba koos lapsi, enne kui mind kohvile kutsud?

Jah, vabandust. - Ei verele nafta nimel!

Mu nimi on muidu Logan.

Tahad kohvi jooma minna? - Hetkel olen hõivatud.