The first 200 lines.
"...AGA MERINEITSIL PISARAID EI OLE,
JA NII KANNATAB TA VEEL PALJU ROHKEM."
VÄIKE MERINEITSI
Ettevaatust!
Rohkem harpuune!
Võrgud valmis panna, mehed!
-Tapke ta, enne kui ta pardale tuleb! -Kus ta on? Las ma vaatan!
Oodake, oodake.
Küll on väle.
-Anna mulle veel üks! -Ta pääseb põgenema!
Ta vist naeratab sulle.
Mööda läks.
-Veel üks. -Kuulge, veel üks!
Kuulge!
Eest ära! Tagasi!
Mida te teete?
-See on merineitsi! -Merineitsi?
Vaata hoolega!
Mis sul arus oli?
See on ohtlik meri.
Ja me elame ohtlikul ajal.
Täna on korallkuu.
Räägitakse, et merekuningas kutsub oma merineitsitütred siis kokku,
et nad mehi surma ahvatleksid.
-Nii räägitaksegi või? -Jah.
Nende lummusele ei saa vastu ka kõige tugevamad.
See on kõigest vana legend.
Tööle tagasi!
-Läki, poisid. -Seda nägid?
Mida ma nägin, Hawkins?
Risttuulehoog lõi just laineid üles, muud midagi.
-See oli merekuninga töö. -Tule mulle appi.
Ta tõmbaks meid ise vee alla, kui saaks.
-Hoogu juurde! -Heiskan grootpurje!
See tross on pingul.
Kus prints Eric on?
Vööris, söör Grimsby.
Eric!
Mida sa seal teed?
Tule kohe tagasi!
Lõpeta minu pärast muretsemine, Grimsby.
Ma olen ehk egoist,
aga ma ei taha kuningannale teatada,
et tema poeg kukkus minu vahikorra ajal üle parda.
Pealegi veel oma sünnipäeval.
Tundub, et seal on Hispaania galeoon, mis seilab maismaa poole.
Võime neile sadamasse järgneda
ja vaadata, millega nad kauplevad.
Meie laev on nagunii triiki täis.
Me oleme siin juba seitse nädalat oma eluga riskinud.
Me seilame täna koju.
Eric.
Pane tähele.
Sa pead ettevaatlikum olema.
Ettevaatust, Grimsby!
Minu tütred seitsmelt merelt,
ma ootan uudiseid kõigist teie vetest.
Tamika, Perla,
nii hea on teid näha.
Caspia, Indira,
mu süda hõiskab, et te kõik siin olete.
Mala...
Karina...
Kus on Ariel?
Sebastian?
Sina pidid hoolitsema selle eest, et Ariel siin oleks.
Ma üritasin, majesteet,
aga see laps on ilmvõimatu.
Ma tuletasin seda kogunemist talle täna hommikul meelde.
Mida muud saaks üks koorikloom teha?
Sa võid ta üles otsida.
-Jah, majesteet. -Jah.
Otsekohe.
"Jah, majesteet. Otsekohe, majesteet."
Kui keeruline saab ühe merineitsi leidmine üleüldse olla?
Kui mul veab, pean ainult ühe ookeani läbi otsima.
Kus sa oled, lapsuke?
Me ei tohiks paleest nii kaugele tulla, Ariel.
Lähme tagasi.
Kuidas see töötab?
Lähme, Ariel. Palun?
Kalake, ära ole selline maimuke.
Ma pole maimuke.
Ma usun, et tulime piisavalt kaugele.
Oota.
Mis see on?
Sellist pole ma kunagi näinud.
Tule!
Ariel! Oota mind!
Sa tead, et ma ei jaksa nii kiiresti ujuda.
Vaata kõike seda.
Seda laeva kasutasid nad ilmselt lahinguteks või midagi.
Jah, väga tore.
Lähme nüüd siit ära.
-Kas võttis uimed jahedaks? -Minul või?
-Kaugel sellest. -Hästi.
Siis võid sa siia jääda ja valvata, et haisid ei tuleks.
Hea küll, priima.
Mida?
Ariel, oota!
Kas sa arvad tõesti, et siin võib haisid olla?
Kalake.
Vaata seda.
Kõige väiksem kolmhark, mida ma näinud olen.
Mina olen kuningas Kalake, seitsme mere valitseja!
Ei tea, miks inimestel nii pisikest vaja peaks minema.
Kajakas kindlasti teab.
Nagu alati.
Rahune maha.
See on kõigest su peegelpilt.
Rahune maha.
Mitte midagi ei juhtu.
Kalake, ettevaatust!
Kalake!
Kas kõik on hästi, Kalake?
Muidugi.
Tähendab, ma olen ka suuremaid haisid näinud.
Nende ees ei tohi taanduda, tead.
Sa pead näitama, kes on...
Tule tagasi, Kalake. See on kõigest Kajakas.
Ariel. Tere, plika, kuidas läheb?
Ära pane tähele, napsasin midagi hamba alla.
Kajakas, me leidsime veel aardeid.
Jah, käisime laevavrakis,
kus oli tõeliselt jube.
Inimeste nodi.
Hea küll, näita ette.
Näita ette.
On sul aimu, mis see on?
Ossa.
See...
See on... Jah.
See on ülimalt ebatavaline.
Mis see siis on?
See on...
See on tingeltangel.
-Tingeltangel. -Jah.
Inimesed kasutavad neid oma juuste sättimiseks.
Lihtsalt keerutad pisut
ja sikutad, nii et mõni tükk tuleb lahti,
ja tulemuseks on kunstipäraselt meeldiv soengupahmakas,
mis ajab inimesi hulluks.
Tõesti? Seda tahaks ma näha.
-Ei tohi. -Kalake.
Sa tead, et see on tõsi.
Sinu isa ei luba sul ikka veel veepinnale minna, mis?
Ei, see on keelatud.
Tema arust on kõik inimesed barbarid.
Pole nad nii hullud midagi.
Kui sa just kookospähkel pole.
Nad vihkavad kookospähkleid.
Kui mõni neile näppu satub,
löövad nad selle prauhti puruks. Täitsa imelik.
-Ja mis see on? -Ariel!
Olen seda plikat otsides pool ookeani läbi ujunud.
Ariel!
Sebastian!
-Vabandust! -Ariel!
Mida sa seal üleval teed?
Raiskad aega selle jabura linnuga, kes ei tee ujumisel ja lendamisel vahet?
Hei!
Sa oled kindlasti tänase korallkuu täielikult unustanud?
Oo ei!
Oo jaa!
Kuningas Tritoni tütarde kogunemine,
kust üks on puudu.
Mu isa lööb mind maha!
-Vabandust, ma pean minema! -Jajah.
Hea küll, kullake. Mina ka.
Pean õhku hingama.
Jah, kiirusta koju, printsess.
Me ei tahaks issi kogunemisele hilineda, või mis?
Võibolla ma liitun nendega.
Või oodake, paha lugu küll.
Tundub, et vanem vend unustas tädi Ursula peole kutsuda.
Jälle.
Mina peaksin pidusid korraldama, mitte kutset ootama.
Millised pidusöögid meil toimusid, kui mina veel palees elasin!
Ja vaadake mind nüüd, suguvõsa paariat.
Olen peaaegu olematuks kidunud.
Tõrjutud ja pagendusse saadetud, poolenisti hulluks aetud,
olen 15 pikka aastat selles väikeses hämaras praos elanud.
Sellal, kui issi ja tema ärahellitatud merinutsud korallkuud tähistavad.
Nojah, ma pakun neile põhjust midagi tähistada.
Võimalik, et ma leidsin viimaks issi nõrkuse.
Jah.
Punapea huvi inimeste vastu võib olla just see võimalus,
mida ma oodanud olen.
See on vastutustundetu.
Sinu õed tulid siia ainult korallkuu ühe faasi ajaks.
Kas sa kujutad ette, et mõni neist kogunemise maha magaks?
Ei. Sul on õigus.
Anna andeks.
See polnud Arieli süü.
Me käisime avastusretkel ja hai ajas meid taga ja...
Hai?
Nii et sa käisid jälle vrakkide juures?
Need veed on ohtlikud.
Sul pole vaja minu pärast muretseda.
Aga ma muretsen, pisike.
No comments yet. Be the first to leave one.