Book Club: The Next Chapter

Teatud hetkel kaotame kontrolli oma elu üle

ja kõike hakkab kontrollima saatus.

See on maailma suurim vale.

Paulo Coelho, "Alkeemik"

ÄSJA ABIELLUNUD

Kuidas üks 70ndates naine abieluni jõuab?

Kõik algas siis, kui maailm lukku pandi.

Nonii. Ma näen siin ainult ennast.

Seda ma küll vaadata ei taha.

Diane, sul on heli maas.

Kuidas saaks nii, et oma suurt nägu ei näe?

Sul on heli maas.

Diane, sul on heli maas.

Alexa, liitu mu koosolekuga.

Hästi.

-Tere, daamid. -Tere.

Tere.

Viv, sa oled kogu aja Arthuri juures olnud?

Üheksa päeva.

Maailmarekord.

Shar, kas sa jood töö juures?

Kohtud on tegelikult suletud.

Oleme ainult mina ja kohtunik Walker.

Mu resto on ka kinni. Kuni kaheks nädalaks.

Ma sain vist aru.

Miks ma kartul olen?

Kas räägime "Normaalsetest inimestest"?

Sel teemal on meil vähe kogemusi.

Kuidas ma kartulist lahti saan?

Üks on kindel,

see kestis kauem, kui keegi ettegi kujutas.

"Taltsutamatu".

Piinarikas tõsilugu Vivi kubemest,

kui vahatussalongi varsti ei avata.

See kõik on ammu laseriga kõrvaldatud.

Vabandust, kell on 19.00.

-Oh sa... -Aitäh, tervishoiutöötajad.

-Jee. -Tänan.

Keegi ei naudi karantiini sinust rohkem.

Me hoidsime ühendust

ja toetasime üksteist isiklikes hädades.

Vaadake, kes haiglast koju sai.

Bruce, sa näed hea välja.

Väike infarkt. Pole viga.

Me võtame rahulikult.

Ei mingeid juustuburgereid enam.

Oo jaa. Aga vaadake,

sain erilised küpsised.

Need on aordi kujuga.

Ei.

Ja läbi isiklike tähtpäevade.

Mind on palutud läbi viima kolme laulatust.

Seeniori staatuses muuks enam ei kõlbagi.

Nii armas.

See on alandav.

Ma ei õppinud juurat,

et öelda kolleegide lastele, millal suudelda.

Lahusoldud aeg andis võimaluse proovida midagi uut.

See oli pisut sünge...

Ma hapendan ise kurke.

Ma võtsin varjupaigast papagoi.

Ta nimi on Sylvester.

Kas sa oled hea poiss?

Sylvester läks tagasi varjupaika.

Ja sundis tegelema edasi lükatud asjadega.

Muud ma alles ei jäta.

Tore, et sa kohvipurgist lahti ei lase.

See on Harry.

Harry?

Jah. Tuhk. Harry tuhk. Näete?

Kas ta soovis surres lateks saada?

Sa ei või teda sinna jätta.

Parem simsile Mitchelli magamistuppa?

Su kadunud kaasa viimne puhkepaik.

Tagasi karpi. Niimoodi.

Ei. Mine puista kuhugi laiali.

Mida ma siis teen?

Viskan lihtsalt kuhugi põllule?

Ta on hobustele allergiline.

Kohati tundus, et see ei lõpegi.

See meeldis mulle,

aga kui tahan lugu naisest, kes kodus kinni istudes

vaikselt hulluks läheb,

siis loeksin oma päevikut.

Aga kõik jõuab millalgi lõpule.

Meil läks päris hästi, kas pole?

See oli parim resto Brentwoodis.

See oli parim resto Los Angeleses.

-Jah, kindel. -Tõsijutt.

Te olete kenad.

Oleksin millalgi nii ehk naa pensile jäänud.

Liitu minuga teispoolsuses.

See on igav, aga igav.

Jah.

See oli paras kogemus,

aga me lahus aeg oli viimaks otsa lõppemas.

Ja uus ühine teekond oli algamas.

UUS PEATÜKK

Kopp-kopp.

Issand jumal.

-Tundub ikka veel ebaseaduslik. -Ei.

-Keeldun kallistusi keelamast. -Jah.

Mis siin toimub?

Oleme sealmaal, et katame mööblit kilega?

Juhtub, kui on liiga palju vaba aega.

Püüdsin ka vannituppa uusi plaate panna.

-Ei läinud hästi. -Ei?

See on kohutav.

Kohtunik.

Palun. Pensil, formaalsusi pole vaja.

"Teie Aususest" piisab.

Ei arvanud, et sind rõõmuga kallistan.

Jah. Kuulen seda sageli.

Halloo!

Oi ei.

Issand jumal.

Nii tore sind näha.

-Jumaluke. Tere. -Tere.

-Tere, kullake. -Tere.

-Ja mu sõber. -Tere, Kõhnuke.

See on nii vahva.

Kuidas läheb?

Ma olen nii elevil.

Küsimus. Mis värk nende kinnastega on?

Plaanid juveeliröövi?

Või hakkad amatöörmiimiks?

Või lausa profiks, kui pühendud.

See oleks põnev muutus.

Tegelikult ongi üks põnev muutus.

Oh sa.

Mis toim... Mida?

Jumal hoidku.

-Kihlatud? -Imeilus.

-Suudate uskuda? -Ei suuda.

-Jah. -Mul on nii palju küsimusi.

Millal see juhtus?

-Noh... -Oota.

Tule istu

-ja räägi kõigest. -Üksikasju.

Hästi.

Jumal. Viv, see on vapustav. Oi ei.

Issver. Tegelikult... See juhtus eile õhtul.

Uskumatu, et eile õhtul.

Kõndisime tagasi korterisse

ja ta ütles midagi kosimise kohta

ma vastu: "Kui mitte nüüd, millal siis?"

Sest veel 50 aasta möödudes

võib ta paista vähem veetlev kui praegu.

Ja just siis olime juveelipoe ees.

Korraga olime poes: "Kas peaks seda tegema?

"Et kas peaks abielluma?"

Ja me teemegi seda.

-Abiellume. -Jumaluke.

Palun.

Vivi ja Arthuri terviseks.

Aitäh.

-Terviseks. -Imeilus.

Aitäh, sõbrad.

Kas olete otsustanud?

Arvan, et võtan Arthuri.

-Mida? -Oma kaaslaseks.

-Naerame ta nirude naljade üle... -Ei.

-...sest ta on pruut? -Jah. Reegel.

-Jah. -Sharonil on õigus.

Vaata sind. Kas see on uus?

Minu jaoks küll.

Eeldan, et omanik ostis selle aastate eest.

Tore, et su tupp veel pensionieas pole.

Kes see õnneseen on?

Pole aimugi. Leidsin auto tagaistmelt.

Kes leiab, selle oma.

Ma ei mõista, kuidas see sul käib.

Nüüd teame, miks ta puusaoppe vajab.

Põlveproteesidega inimesed ei tohiks kive loopida.

-Jumal küll teiega. -Mida?

Pean näitama, mille ma kraamides leidsin.

Kraamides? Milline siis varem oli?

Vaadake. Arvan, et see on enne.

Enne? Hästi. Mis...

Reisist, mis tegemata jäi.

Mäletate? Pidime Itaaliasse minema.

Oh, Itaalia. Jumal hoidku.

Unistuste puhkus, enne kui rasedaks jäin.

Pan Am?

Usute, sellisega sai lennukile?

Ma ei saa neid isegi vaadata.

"Üllata Giannit.

"Maitse veel ta maagilisi lihapalle.

"Ära ela hirmus."

Jumaluke. Olgu. See pole...

"Maitse ta maagilisi lihapalle"?

"Ära ela hirmus"? Kui suured need on?

Kes see Gianni on? Ma...

Ta oli kuum itaallane mu kokakoolist

miljoni, triljoni aasta eest.

Nüüdseks ilmselt paks ja kiilas.

-Vabandust. -Ära riku mu mälestusi.

Iva pole selles. Ma leidsin selle üles.

Reisikeeldu enam pole

ja ma arvan, et läheks Itaaliasse.