The Witches

Olgu siis pealegi..

Kuhu me jäimegi?

Ahsoo, õige. Nüüd ma mäletan.

"Märkus nõidade kohta."

Nendega on nimelt järgmine lugu.

Nad on päris!

Nõiad on sama reaalsed, kui kivi sinu kingas.

See on esimene asi, mida pead teadma.

Teine asi, mida pead teadma...

Nad on siin!

Ja nad elavad meie keskel,

inimestega kõrvuti.

Igas suures linnas, igas väikelinnas.

Sa ei pruugi teadagi,

aga nõid võib elada otse sinu kõrvalmajas.

Nad on kõikjal!

Nõid võib olla õde...

või sinu õpetaja.

Ja sa võid oma pea panti panna,

et see sõbralik väike vanatädi bussis,

kes sulle maitsvat suhkrusiirupikommi pakub, on nõid.

Ja nüüd kõige tähtsam asi.

Kõige tähtsam asi.

Nõiad vihkavad lapsi!

Nõid veedab kogu oma aja nuputades uusi viise laste hävitamiseks.

See on kõik, millest ta mõtleb.

"Kuidas ma selle jubeda lapse laiaks litsuda saan?"

Nõid saab lapse laiaks litsumisest sama naudingu,

mis sina saad sellest, kui sööd kausitäie iirisesiirupiga kaetud jäätist,

mille peal on vahukoor, tükeldatud pähklid ja kaunistuseks veel ka üks kirss.

Minu lugu saab alguse 1968. aasta viimasel kuul.

Uskuge või ei, aga ma olin kunagi noor poiss.

Poiss, kel olid ema ja isa.

Me elasime Chicagos.

Ja jõulude ajal sajab seal palju lund.

Lumega on selline keeruline lugu, et see on libe.

Võtke eest! Siiapoole!

Ema?

Mul oli turvavöö kinni.

Isa?

Ema!

Emmel ja issil polnud.

Ema! Isa!

Emme! Isa!

Aitame su siit välja.

See oli mu kaheksanda jõulu ajal, kui ma oma ema ja isa kaotasin.

Mu kulla laps.

Vanaema.

Vanaema on siin.

Kõik saab korda.

Las ma vaatan sind.

Ma viin su siit ära.

Ma pakkisin su asjad kokku ja viin su koju.

Koju? Minu majja?

Ei, kullake.

Koju minu majja.

Vajad abi nende kohvrite majja viimisel, õde?

Oi ei, aitäh, Reginald.

Sa oled juba piisavalt teinud.

Sinuga bussijaamas kohtumine oli kui taeva kingitus.

Olen väga tänulik.

Suurima heameelega.

Pühapäeval kirikus näeme?

Oh, sa tead seda.

Meeldiv kohtuda, noormees.

Tere tulemast Demopolisse.

-Aitäh, Reggie. -Õde.

Oota.

Võta kingad ära, enne kui mu uue vaiba peale astud.

Vanaema oli mu ema ema.

Suure südamega karm daam.

Selline, kes ei kahtleks keretäit anda, kui oled selle ära teeninud,

või sind kõvasti kallistada, kui sul seda vaja on.

Ma arvan,

et sul on siin mugav.

Su ema vanas toas.

Homme seame su sisse.

Ma teen kuuma šokolaadi.

Tahad ka?

Ma teen ikkagi veidi,

juhuks, kui meelt muudad.

Homme on sooja kuni 23 kraadi.

Noormees, mis sul viga on?

Kössitad siin ihuüksi. Väljas on ilus ilm.

Tahad midagi süüa?

Ma praadisin just kanatiibu.

Keegi ei ütle mu tiibadest ära. Panen sulle taldrikutäie.

Kui tunned sa, et edasi minna ei jaksa

Sest kogu lootus sind jätnud on maha

Ja su elu vaid segadust täis

Kuni õnn vaid illusioon näib

Ja kogu su maailm variseb kokku

Kullake

Ulata käed

Ulata mulle käed.

Ulata mulle käed

Ulata käed.

Tule nüüd, kullake. Tule.

Ulata mulle käed

Ha! Olen ma seal

Armastusega, mis kaitseb sind

Mida sa ootad?

Mul pole söögiisu.

Ja mulle ei meeldi seda head toitu raisata.

Mis, mul peaks sust kahju olema või?

No mul pole.

Kas ma tunnen kaasa? Jah. Aga mul pole kahju.

Vahel tulevad hea issanda õppetunnid

meile moel, mida me ei mõista.

Aga see ei tähenda, et me ei peaks midagi õppima.

Vaata seda.

See oli minu lapsuke.

Ma teeksin kõike, et ta vaid praegu siin oleks.

Aga Issandal oli temaga teine plaan.

Ja see ei loe, kas see tundub mulle õiglane või ei.

Elu pole vahel õiglane.

See on raske õppetund inimeste jaoks,

ja enamik ei pea seda nii noorelt õppima.

Aga sina pead.

Kas kuuled mind?

Ole nüüd, kullake, sa pead midagi sööma.

Kas sulle kook meeldib?

Maisisai on peaaegu nagu kook.

Lase käia. Proovi aga.

Mis ta nimi on?

Ta on naissoost.

Sina võid talle nime välja mõelda.

Oled sa juba oma hiirele nime välja mõelnud?

No räägi siis välja. Ära jäta mind pinevusse.

Aisy.

Laisik?

See hiir lausa kubiseb energiast.

Ta muudkui ainult lidub seal rattas.

Mitte "laisik". Daisy.

"Daisy." Ahsoo.

Mulle meeldib.

See on talle täiuslik nimi.

Pane silmad kinni, kullake.

Sinu rida see Tee, mida ihkab meel

Ei saa sulle öelda, kellele äsada

Sinu rida see

Tee, mida ihkab meel

Ei saa sulle öelda, kellele äsada

Ja kuidagi sai ta sellega hakkama.

Vähehaaval,

väikese tirimise ja nügimisega,

tõi ta mu kurbusest välja.

Oh, nüüd vajad armastust

Sama palju kui mina

Kuigi mu enda pimedus hakkas haihtuma,

oli lähedal ähvardamas uus tume vari.

Väga lähedal.

Ma ei teadnud seda, aga mind ootas ees kohtumine mu esimese nõiaga.

Needused.

Olgu siis

Issand, halasta!

Raymond.

Raymond.

Tahad öelda, et need on värsked?

-Need just toodi. -Millal? Eelmisel aastal?

Vaata, kui kollased nad on.

Ja need pruunid plekid äärtes.

Ma ei hakka head peekonirasva

nende kärbunud lehtede peale raiskama.

Äkki tooksid mulle värskeid aedvilju?

Jah, proua. Lähen vaatan, mida meil taga leidub.

Hea mõte.

Vanaema, kas saaksin neid naelu, et Daisyle maja teha?

Need pole tsingitud.

Sa pead tsingitud naelu kasutama, et need ära ei roostetaks.

Aga tsingitud on 35 senti kallimad.

-Ohutus ennekõike. -Jah, proua.

Kui end roostes naelaga vigastad, võid teetanuse saada.

Jah, proua.

Ja siis peaksin loputama su süsteemi

maksaõli, küüslaugumahla ja Tabasco kastmega.

Sa ei tahaks ju seda üle elada, ega?

Ei, proua.

Hästi. Ära unusta, et ohutus on kõige tähtsam.

Vanaema teadis ravi igasugu tõvede vastu.

Ta oli õppinud oma vanaemalt, kuidas kasutada ravimtaimi ja jooke

ja kummalisi loitse, mis haiged täitsa terveks tegid.

Siin Alabamas, kus ta oli üles kasvanud, tunti vanaema ravitsejana.

Tsingitud.

Poiss.

Poiss.

Kas sulle kommid meeldivad?

Ta on taltsutatud.

Väga magus.

Anna talle musi.

Noormees.

Kui neid naelu tahad, siis tule juba...

Jah, Raymond, nii juba läheb.

-Vanaema, ma pean sulle midagi rääkima! -Mitte praegu, poeg.

-Aga vanaema... -Arvasin, et tahad neid naelu.

Unusta ära. Lähme juba.

Jah.

Lähme juba.

Hei.

Poja,