Wish (望み)

SOOV

Elas kord üks noormees,

kes uskus, et miski pole soovist tähtsam.

Muidugi pole jutt igast soovist,

vaid sellest, mis on sul südames.

Mis teeb sinust selle, kes sa oled.

Aga ta mõistis ka, kui võimatuks võib osutuda

selle soovi täitumine.

Kui hõlpsasti võivad unistused puruneda.

Ja nõnda otsustas ta midagi ette võtta.

Ta tudeeris väsimatult maailma maagiat

ja temast sai vägev võlur,

kes suutis kaitsta iga talle usaldatud soovi kahju ja pahatahtlikkuse eest.

Heade ja vääriliste inimeste soovid suutis ta koguni täide viia.

Võlur ei teadnud, kas maailm tahab tema annet.

Aga tema ja ta truu naine leidsid kõige täiuslikuma saare

sügaval Vahemeres.

Ja sinna ehitasid nad kuningriigi, mille sarnast polnud kuskil.

Seal olid teretulnud kõik, iga perekond, ükskõik, kust pärit.

Kas see laev kiiremini ei sõida?

Ja nende rõõmuks tuli sinna inimesi

igast maailma nurgast.

Nad usaldasid oma soovid tema kaitse alla ja olid tänulikud.

Ja neil oli põhjust loota, et kunagi need soovid täituvad.

Ja kõik on nõus,

et keegi ei vääri seda rohkem

kui minu vanaisa.

Kõige heatahtlikum

ja nägusam mees...

kes saab täna saja-aastaseks.

Või nii?

Nüüd pole enam midagi öelda?

Valentinol on alati midagi öelda.

Nii hea oleks sinust aru saada.

Kuningas korraldab täna soovitseremoonia!

See on käes!

Ei saa olla juhus, et kuningas korraldab soovitseremoonia

just sinu sünnipäeval.

Kopp-kopp-kopp, ära sõnu ära.

Täna on sinu õhtu, papa.

Ma tunnen seda.

Asha, küpsetame koogi.

Ei.

Aga ma armastan kooki.

Tähendab, ma ei saa.

Ma korraldan ringkäigu ja siis...

Ma aitan. Aitan Dahliat.

Jah. Nii et...

-Miks sa seda nii ütlesid? -Kuidas?

Mis sul plaanis on?

Miks sa arvad, et mul midagi plaanis on?

Sest ma tunnen su pause.

Ma hakkan suureks saama.

Mu pausid muutuvad.

Asha!

Pole mahti rääkida, ma hilinen.

Soovitseremoonial näeme!

Ma ei jätaks tulemata.

Mul on hea eelaimdus!

Ma olen kohal!

Olen kohal. Kohal!

Üks hetk.

Las ma tõmban hinge.

Hola , shalom, salam.

Kas kõik on valmis?

Tervitab Rosas Teid siin iga kell

Meil on lummavat loodust neil nõlvadel

Ei tea ühtki paika, mis üllatust täis

Nagu siin justkui unelmais ringi käid

Kas soovid tantsida?

Meeletult juukseid lennutada?

Otsid tähti vaid

Siis hei, see ongi just õige paik

Sest siin Linnas nimega Rosas

Kõik su tahtmised soovideks saavad

Ja unelmad täituvad

Sest siin Linnas nimega Rosas

Igaühe jaoks leidub siin

Midagi uut avastada

On kindel paik ka sul

Ja kõigil meil

See linnake Rosas

Ja näe, siin teie ees on Magnifico

Kes rajas linna ja kuningas on

Ta kätes on välk Ja silmades lõõm

Ei, ei, täiega nali.

Kuid ta võimas on küll

Näeb välja ta

Väga hea

Ja keegi, keda suudleksin

Oh aeg!

Ta maagiat loob

Sa vaata vaid ja oh, täitub soov

Kaheksateistkümneaastaselt saad

Ära anda soovi sa tseremoonial

Ta hoiab neid kindlalt Ja korra kuus vaid

Siis ta täidabki kellegi unelmaid

Võid olla sa just see

Või mu papa Sabino Kui nii vaid läeks!

Valus on?

Nutad ka?

Oh ei, pole kahju sul üldse Öelda sel head teed

Sest siin Linnas nimega Rosas

Kõik su tahtmised soovideks saavad

Ja unelmad täituvad

Sest siin Linnas nimega Rosas

Igaühe jaoks leidub siin Midagi uut avastada

On kindel paik ka sul

Ja kõigil meil

See linnake Rosas

Mina annan oma soovi.

Kas üle antud soov läheb tõesti meelest?

Unustad, aga ei kahetse seda.

Ma tahan kuningaga kohtuda.

Sul veab. Täna õhtul on soovitseremoonia.

Sa võid seda vaatama jääda.

-Toit on parim! -Head isu!

See on imeline!

-Ma tahan siin elada. -Mina ka.

-Ma ei lahku ealeski. -See on maitsev!

Aita mind!

Parim sõber ja surmkindel mõistuse hääl.

Minu vestlus on tunni aja pärast

ja ma pabistan nii väga, et lähen vist lõhki.

Vestlus. Mis vestlus?

Dahlia?

Sa mõtled töövestlust meie sametiselt magusa kuningakompuga.

Palun ära ütle seda nii.

Minu parim sõber, kuninga õpilane.

Ma saan kuulsaks.

Olen unustanud, kuidas rääkida.

Sõnu pole.

Kas mu suu on loppis? Tundub, et on loppis.

Esita kähku üks töövestluse küsimus.

Hea küll. Asha, mis su nõrkus on?

Nõrkus?

Ma kaotan pabistades aru.

Ei, ei.

Sa hoolid liiga palju.

Hoolin või? Oot, kas see on üldse nõrkus?

Seepärast ongi ideaalne.

Võta heaks.

Rahune.

Sul on sõbrad ümberringi.

Küpsised?

-Küpsised! -Küpsised on head.

-Essa. -Hoidke alt.

-Eest ära! -Jah, jah, jah.

Küpsised!

Andke küpsised siia.

-Eest ära! -Aeglasemalt.

-Tehke ruumi. -Ma armastan küpsiseid.

-Safi, need on sidruniga. -Oo ei.

Jah!

Elu on nii ebaõiglane.

Võta minu oma.

Bazeema, kust sina välja ilmusid?

Tere.

Võta minu oma ka. Ma ei suuda süüa.

Muidugi, sinu vestlus kuningaga.

Vaata mulle otsa.

Ära muretse. Me toetame sind, kui läbi põrud.

Gabo.

Näe, kus küpsised on.

Safi aevastas nende peale.

Aitäh.

Igatahes.

Ma ei süüdista sind, et üritad sohki teha.

Mida? Ma ei ürita sohki teha.

Ole nüüd!

Kõik teavad, kuidas sellega on.

Kuninga õpilaste soovid täidetakse,

tavaliselt nende perekondade soovid ka.

Mitte alati.

Võibolla alati.

Kas sinu vanaisa ei saa mitte täna saja-aastaseks, aga ootab ikka veel?

Ära tee temast väljagi.

Rääkimata veel sellest, et sina saad ka 18.

Palju õnne!

Mõne kuu pärast.

Mitte täna.

Ja kui sa oma soovi kuningale annad,

siis sa ei taha ju ometi Simoni kombel lõpetada?

Mis Simonil viga on?

Ma ei tea.

Sa oled nüüd üsna igav.

Ära solvu.

Kas ma olen igavaks muutunud?

Teie kõigi arust?

-Atsihh. -Ei, mitte igavaks, lihtsalt...

Rahulikumaks.

Simon, ära muretse. Sa oled ikka veel sina,

ja ma olen kindel, et sinu soov täidetakse varsti.

Mitte nagu sinu vaese vanaisa puhul, kes ootab ikka veel...

Kuninganna.

-Majesteet. -Kuninganna Amaya.

Taevas hoia.

Asha, kuningas on valmis sind vastu võtma.

Kohe praegu? Kas ma jäin hiljaks? Arvasin, et...

Kõik on hästi. Eelmine vestlus...