Scream VI

Üks hetk.

Restoran „Hasta El Fuego“. Jääge palun ootele.

Hästi.

Tulge minu järel.

Nägemiseni. - Olgu, näeme.

Võtke istet. Ettekandja kohe tuleb.

Hei, Jason. - Hei.

Tere. Kas tead, mida soovid?

Jah. Aitäh.

Kuidas oli? - Suureärane.

Tere!

Reggie Tere!

Piinlik lugu…

Eksisin ära.

Kas võin helistada?

Veel üks? - Sobib.

Sissetulev kõne Reggie

Tere, Reggie! - Laura, tere!

Rõõm sel eriti piinlikul viisil sinuga telefonitsi kohtuda.

Pole hullu. Kõik on hästi.

Tasu selle eest, et valisin trendika koha, millel pole silti?

Miks neil selline komme on?

Ma ei tea, olen siin vaid mõned kuud olnud.

Mina ka! Ei või olla! - Vau.

See on kahtlemata väga moekas restoran.

Kas see asub Hudsoni tänaval? - Jah.

Kas mina olen Hudsoni tänaval? - Ma ei tea.

Ma ei ole Hudsoni tänaval. Pagan.

Kõnnin Hudsoni poole.

Okei. - Anna andeks.

Sellist esmamuljet ma ülikooli õppejõule küll jätta ei tahtnud.

Dotsendile filmiõppetoolis…

nii et muretsemiseks pole põhjust.

Filmiõppetoolis? Lahe.

Kõlab lahedalt, aga proovi anda loengut 20. sajandi rappijatest

kambale pohmellis 19-aastastele.

Või rappijatest? Mis su lemmik õudusfilm on?

Rappijatest mitte.

Ja miks sa rappijad valisid?

Lihtsalt… Leian, et see on huvitav.

See annab võimaluse vaadelda hetkekultuuri läbi ajastuklišeede.

Näiteks mõrvar kannab maski, ellujääja on noor naine, erinevad reeglid:

Ära jää üksi. Ära seksi.

Ära telefonile vasta. - Just, just, just.

See koosneb klišeedest.

Kuid klišeed annavad võimaluse autsaiderkunstile.

Hääle hääletutele, võiks öelda.

Jumal küll.

Olen pigem romantiliste komöödiate austaja, ausalt öeldes.

Jõudsin vist Hudsoni tänavale. - Okei.

Mis värvi see restoran väljastpoolt on?

Arvan, et punane.

Ma ei näe punast.

Võin eksida. Las ma…

Las ma lähen vaatan.

Okei. Aitäh.

Jah, kahtlemata punane.

Ma ei näe üldse punast.

Kindel, et oled Hudsoni tänaval?

Pagan, olen alles kvartali kaugusel.

Tundub, et saan põiktänavast lõigata.

Kas restoran on põiktänava lähedal?

Jah! Jah. On küll üks põiktänav.

Suurepärane. Tulen mööda põiktänavat.

Ma ei näe sind.

Oot. Kas tõesti? Oled sa kindel?

Umbes tänava keskel on prügikastid.

Neid ma näen, aga sind mitte.

Ma ei näe sind ka.

Kõhe, kas pole?

Natuke.

Nagu 20. sajandi rappijad?

Kindel, et kõnnid Hudsoni poole?

Ma olen kindel.

Oot, arvan, et näen sind! Kas saad lehvitada?

Kas sa näed mind?

Inimene, keda ma vaatan, ei lehvita. Nad lihtsalt… jõllitavad.

Oled sa kindel?

See on veider.

Nad liiguvad nüüd minu suunas.

Kas kõik on hästi?

Pagan. Ta jälitab mind.

Ma ei näe kedagi.

Kurat, ta ajab mind taga!

Kus sa oled?

Tal on nuga! - Mida?

Ja see pole halvim osa.

Halvim osa on…

annad loengut rappijatest

ja ometi jalutad sa pimedal kõrvaltänaval. Ihuüksi.

Hea küll, see pole naljakas.

Ei.

Ei ole.

Nüüd näen küll punast.

BLACKMORE'i ÜLIKOOL

Hei, Tara!

Jason.

Kas tulete Gregiga OKB peole?

Jah, kui ta oma Hispaania keele kodutöö valmis saab.

Kas su õde tuleb?

Ei, Sam ei tuleks iial korbipeole.

Kunagi on ikka esimene kord.

Kuid mitte täna.

Sul ei õnnestu teda veenda? - See pole minu, vaid sinu probleem.

Jäta mulle ka üks jook! - Hästi. Näeme hiljem!

Kallis, jõudsin koju!

Greg?

Greg?

Sissetulev kõne Greg

Anna mulle andeks.

Ma ei kannatanud oodata ja pidin harjutama.

Palun ära vihasta. Kui vihane sa oled?

Ma pole vihane, Jason.

Kuule, lubasime ju, et üksteise peal häält ei kasuta.

Lubasime nii mõndagi.

Ma räägin ikka Gregiga?

Kellega siis?

Kus sa oled? Tahan sinuga muljeid jagada.

Ja muide…

peaksime sellele korbipeole minema. Tara läheb.

Mis tunne oli? - See pole telefonijutt.

Ja päriselt ka, lülita see kuradi häälemodulaator välja.

Üritan lihtsalt häält timmida.

Sul on omad harjutused, mul omad.

Mida iganes.

Lihtsalt ütle, mis tunne oli.

Siis tulen ehk peidust välja.

Kuule, ma tean, et sa pole siin.

Lõbusta mind.

Hea küll.

See oli parem kui me eales ette kujutada oskasime.

Kui nuga ta sisse läks,

polnud ta justkui enam inimene.

Lihtsalt loom.

Ja iga noahoobiga

oli ta üha vähem inimene.

Ja siis…

ta oli vaid liha.

Kuid ta polnud vaid liha, Jason.

Ta oli inimene. Meie filmiõppejõud.

Nojah…

perse temaga.

Ta pani mu giallo tööle C-miinuse.

Kas sellepärast tapsid ta? C-miinuse pärast?

Kes on järgmine, su algkooli direktori asetäitja?

Sa tead, kes on järgmine. Miks sa selliselt käitud?

Ole nüüd, Jason. Kui kaua me üksteist tunneme?

Ütle ise.

Kaheksa aastat. Tutvusime keskkoolis. Atlantas.

Tahan, et ütleksid, miks sa seda enda arvates teed. Oma sõnadega.

Me lõpetame Richie filmi.

Just nii, tappes Sami ja Tara.

Miks sa minuga jamad?

Miks sa ei ütle, kus sa oled?

Miks sa seda pidevalt pärid? Ma juba ütlesin.

Ma olen siin.

Mängime üht mängu.

Pagan.

Kas tead mängu „Soojem-külmem“?

Otsi mind üles, ja me läheme Carpenteri õdesid tükeldama.

Kas sa kasutad kuradi kaameraid?

Just. Kaameraid.

Ja hetkel on väga-väga külm.

Olgu, jobu, mängime.

Külm.

Soojem.

Soojem.

Soojem.

Tead mis? See on tobe. Katkestan kõne.

Aga soojemaks läheb ju.

Külmem.

Soojem.

Soojem.

Kõrvetab!

Sa perse!

Kas tunned end loomana, Jason?

Palun lõpeta!

Lihana?

Aga me peame filmi lõpetama.

Keda filmid kotivad?

KARJE VI

Kuidas su uued ravimid toimivad?

Hästi, ma arvan.

Ma ei näe endiselt neid, keda ei peaks.

Kuigi ma olen Tara pärast väga mures.

Ma olen sinu pärast väga mures.

Oled kuus kuud vastuvõtul käinud,

ja me oleme rääkinud vaid sellest, et su õde ei tegele sellega,

mis iganes teie mõlemaga aasta tagasi juhtus.

Oled vihjanud vägivaldsele suhtele,

probleemidele isaga…

Kuid iga kord, kui täpsemalt uurin,

paned sa suu kinni.

Mul on usaldusprobleemid.

Hästi.

Et sind aidata,

pead täpsemalt rääkima.

Olgu.

Mu isa oli Billy Loomis.

Ta oli kuulus sarimõrvar.