Marcel the Shell with Shoes On

Olgu, kas oled valmis?

Ju vist.

Ja võte.

Kuidas palun?

-Tahan alustuseks küsimusi küsida. -Selge.

Kas see on sinu jaoks raske? On sul olnud raske sestsaati, kui...

Mitte nii, nagu sa võib-olla eeldad, aga...

On üsna üldteada,

et kogukonna toimimiseks on vaja vähemalt 20 teokarpi.

See on vähim, mida sa ellujäämiseks vajad, nii et...

No jah.

Alguses arvasin, et me ei jää ellu.

Aga vahel tuleb neid reegleid lihtsalt eirata

ja mõelda: "Tegelik reegel on, et ma tahan elada hästi

ja ellu jääda, ja...

ja mitte ainult ellu jääda, vaid ka hästi elada."

Kirjelda oma praegust elu.

Mina?

Ma hindan selle erisugust ilu,

aga... ma teeks asju teisiti,

kui endiselt koos teistega elaksin.

Aga neid pole siin.

Seetõttu on mul elektrimikser.

Valmis?

-Ma ei taha oma häält salvestada. -Noh, see on sinu otsustada.

Pean silmas seda, et ära mulle rohkem küsimusi esita.

Olgu.

Kas su vanemad töötavad? Kas oled kunagi peakokka kohanud?

Mis juhtub, kui sa selle ära lõhud?

Kas sa oled kunagi vaarikaid söönud?

Ja kuidas oli?

Kas sa esitad mulle küsimusi?

Halloo?

Oi pärgel, see on veider.

Ma ei taha oma häält salvestada. Kuidas ma sult küsimusi peaks küsima?

Tegelikult on meid praegu ainult kaks.

Mina

ja mu vanaema Mamma Connie.

HEAD VALENTINIPÄEVA!

Kunagi, kui mees ja naine siin elasid,

oli meid palju.

Rohkem helisid ja lõhnu,

ja asju, mida öelda,

sest neid oli rohkem, kellega rääkida.

-Seal. Lava. -Lahe!

Üles. Üles.

Viimasel ajal on vaiksem.

Salvestame. Anna mulle mõned sagedused.

Annan... Annan sulle mõned sagedused? Nagu...

-Lihtsalt räägi veidike. -Nagu...

Tere, minu nimi on Mars... Marr... Pagan küll.

See pole esimene kord, kui nii juhtub.

Minu nimi on Marcel,

ja ma olen osaliselt teokarp, nagu mu kehast näha võib,

aga mul on ka kingad,

ja...

nägu.

Niisiis, mulle meeldib see enda juures, ja ma meeldin endale,

ja mul on ka palju teisi suurepäraseid omadusi.

-See oli täiuslik. -Hästi.

Kas need on loodushääled?

Jah.

Ole 30 sekundit päris vaikselt.

Kui kaua sa kavatsed...

Mida sa selle kõigega teha üritad?

Ma teen nagu väikese dokfilmi,

mille ma võib-olla võrku riputan.

-Võrku? -Jah.

Ma ei mõista.

-Hea küll. -Kiheleb. Kas sa salvestad?

-Jah. -Praegu?

Jah.

Mida ma siis tegema peaks?

Lihtsalt... Ära tee midagi.

Tee seda, mida sa harilikult teed, nagu mind poleks.

Kust sa köie said?

Selle? See... ma... ma näitan sulle.

Ma käin vannitoas lokkis juukseid toomas.

Need on kõige tugevamad,

sest loki peab sirgu tõmbama,

aga siis näed, et see on tõeliselt pikk ja tugev.

Aga...

Hei, mida sa naerad?

Me kutsume neid sitketeks juusteks.

See on puukool,

puude kogu, mida kogukond elus hoiab,

aga mulle meeldib nendega rääkida,

ja taimedele meeldib, kui neile klassikalist muusikat mängitakse.

Mozarti ja Brahmsi. See aitab neil kiiremini kasvada.

See on mu leivatuba.

See on magamistuba,

aga ma magan leivatüki peal, nii et ma...

Vabandust. Ta ütleb lihtsalt tere.

Mulle tegelikult meeldib koera pidamise idee.

Oh jumal, ta nägu haiseb.

Aga ma seon juuksekarva niidi külge, ja lohistan seda ringi.

Ma armastan sind.

Tule-tule. Väga hea.

Mõnikord ütlevad inimesed, et mu pea on keha jaoks liiga suur.

Ja siis ma ütlen: "Millega võrreldes?"

Mõnikord, kui ma oma kihelusele kuidagi leevendust ei leia,

siis ainus, mida teha saan, on lihtsalt paigal seista.

Lasen end sellesse haarata ja lihtsalt...

pean selle lihtsalt välja karjuma.

Kas ta on su parim sõber?

Kas sa ei tunne teisi...

mehi või...

Lahe.

See ei tule mul esimese korraga kunagi välja.

Ei.

Pagan.

Läks, läks, läks!

Pauhti! Pihtas.

Sa kaotad 100% kasutamata võimalustest.

-Vau. -See on tsitaat.

Ma ei mõelnud seda ise välja.

See on kuulsalt sportlaselt nimega Wayde...

Wayde Gansdy...

-Mis ta nimi on? -Ways...

Way... Whale...

Whale Gensky.

-Kas sa mõtled Wayne... -Gensky. Whale...

-Wayne... -Kas ta nimi võib olla Whale Jetski?

Ei.

-Wake... Lake... Jake? -Noh...

Wayne Jet... Jet... Get...

See on mu tagavara.

No nii. Siin on siis põhilised varud.

Mul on paar mandlit. Mul on tosin maapähklit.

Kuivained põhimõtteliselt.

Mul on kuivatatud jõhvikas rosinatega,

aga jõhvikas on kõrvale pandud,

sest see on maiuspala.

Kas... Kas see on inhalaator?

See on nagu... See on nagu liumägi või midagi.

-Tegelikult ma ei tea, mis see on. -Kust sa selle said?

Ühe inimese käest, kes siin ööbis.

-Miks? -Kas sa näppasid minult ka midagi?

Mis sul viga on?

Ma ei teadnud.

-Anna see mulle. -Ma ei teadnud, mis see on.

Need on siis kõik osad koos.

Ja mis nüüd siis?

Panen selle internetti, ja inimesed saavad seda vaadata.

AKU TÖÖTAB VARUTOITEL

Oh ei. Su limpsipurk on peaaegu tühi.

Vabandust. Oota üks hetk.

Hea küll.

Ma ei tea, miks sa peaks...

Mis... Mis maja koristamine,

kui ta lihtsalt liigutab asju ja häirib kogu keskkonda?

Ta ei tee seda. Ta peseb praegu nõusid.

Ta on tolmuimeja ülemjuhataja.

Ma ei saa teda koju saata. See on plaaniline koristamine.

-Aga miks? -Ta palkas naine,

kes on nagu Airbnb majutaja.

-Mida? Mis... -Airbnb?

-Mis on Airbb? -Koristama.

See oled sina! Kes see naine on?

Ta... Ma ei...

Vau. Oot, mida?

-See on siin väljas. -Jah.

See on kuidagi nagu arvutihotelliks muutunud?

-Omamoodi, jah. -Miks sa otsustasid...

Miks sa siin oled?

Ma pidin oma eelmisest kodust välja kolima,

nii et ma jään siia, kuni uue leian.

Miks sa välja kolima pidid?

See on isiklik.

Hästi.

Sa pole varem siinsete elanikega rääkinud?

Inimesed ei pane meid tavaliselt tähele.

Pagan võtaks. Pean Mamma Conniet vaatama minema,

kui see naine kavatseb tolmuimeja tööle panna.

See on kulgur.

Hea, et ma ei "hooli" sellest autost,

sest ma ei saa aru, kuhu ma selle asjaga lähen.

Oih, mis see oli? Vabandust.

Ei, ei, ei. Arthur.

Loodetavasti on ta kohe nurga taga.

Seal ta ongi.

Milline kergendus.

Kas ootaksid hetke siin,

sest ma arvan, et sina ja su kaamera,

-ma lihtsalt... Ma... -Olgu.

-Ma tahan teda lihtsalt hoiatada. Jah. -Hästi.

Pruunid juuksed ja tal on prillid.

Kas tahad, et lahkun?

Ei, ei, ei! Tahan, et jääksid... on see, mida ma...

-Jah. Jah, ma tean. -Vaata lihtsalt jalge ette.

-Ma tõin ta siia. -Mida sa teed?

Dokfilmi.

See on nagu film, aga kellelgi pole etteantud teksti,

ja tegemise ajal keegi isegi ei tea, mis see on.

-Ei? -Jah, võib ka nii öelda.

Teen lihtsalt väikese videoportree.

-Marcelist? -Jah.

-Doku... filmi? -Jah.

See on nagu omamoodi tõde. See on...

Ja see on tõde Marceli kohta?